2500 aastat vanad muinasmälestised on olnud pikaajaline vaidlusobjekt Suurbritannia ja Kreeka vahel. Viimane on nõudnud nende tagastamist ajast, kui Elgini krahv need 1816. aastal Kreekast ära tõi ja Briti muuseumile müüs, vahendab Reuters.

Ateena väidab, et tegemist oli rüüstamisega, London aga ütleb, et Kreekal ei ole õigust kujude kohta nõudeid esitada.

„Briti muuseumi usaldusisikud ... usuvad, et maailma suuri asju tuleb jagada ja nautida koos kogu maailma inimestega,“ ütles usaldusisikute kogu esimees Richard Lambert oma avalduses. „Usaldusisikutel on hea meel, et seda kaunist objekti hakkab nautima Venemaa rahvas.“

Kuju, mis saabus Venemaale suure saladuskatte all, pannakse Ermitaažis vaatamiseks välja laupäeval.

Briti muuseumi direktor Neil MacGregor ütles, et Suurbritannia ja Venemaa Ukraina kriisi tõttu pingestunud suhted muudavad kuju laenamise ajastuse eriti märkimisväärseks.

„Mõlemad institutsioonid usuvad, et just sellistel hetkedel peavad muuseumid suhtlemist jätkama,“ ütles MacGregor BBC raadiole.

Parthenon asub Ateena akropoli kõrgeimas punktis. Sealsed kujud valmisid aastaks 432 eKr. Enamik säilinud kujudest asub kas Briti muuseumis või Kreekas.

Parthenoni skulptuuride taasühendamise rahvusvahelise assotsiatsiooni esimees David Hill ütles, et kuju laenamine Venemaale oli ülimalt provokatiivne ja väga jäme žest.

„Ülekaalukas enamus avalikkusest ja professionaalidest isegi Ühendkuningriigis arvab, et britid peaksid tagastama kollektsiooni taasühendamiseks Kreekale,“ ütles Hill BBC raadiole.