Atacama kõrbest leitud „kosmosetulnuka“ skelett osutus DNA põhjal siiski inimeseks
(4)
Kümme aastat tagasi leiti Tšiilis Atacama kõrbes umbes 15 sentimeetri pikkune suure peaga „kosmosetulnuka“ skelett, mida mõned pidasid tõestuseks maavälise elu olemasolu kohta ja külaliseks teiselt planeedilt. USA Stanfordi ülikooli teadlased kinnitasid aga värskes dokumentaalfilmis „Sirius“, et tegemist on inimesega.
Pärast väikese „Atacama humanoidi“ hüüdnimega Ata leidmist kümme aastat tagasi on selle päritolu üle palju spekuleeritud, vahendab Daily Mail.
Erinevate teooriate järgi on tegemist inimloote, ahvi või Maal hädamaandumise teinud tulnuka skeletiga.
Dokumentaalfilmi „Sirius“ esmaspäevasele esilinastusele eelnenud nädalatel ootasid ufoentusiastid suure õhinaga, et selles teatatakse suurest läbimurdest maaväliste eluvormide otsinguil.
Väikesel skeletil on kindlasti palju iseloomulikke jooni, mida me oleme harjunud pidama tulnukatele omasteks, eriti suur pea, mis jätab varju väikese keha.
Tšiili kohaliku ajalehe teatel leidis skeleti mees nimega Óscar Muñoz 2003. aasta 19. oktoobril, kui otsis ajaloolise väärtusega esemeid Atacama kõrbes asuvas maha jäetud La Noria linnas.
Maha jäetud kiriku juures leidis Muñoz ajalehe teatel valge riidetüki, millesse oli mässitud kummaline skelett, mis polnud pikem kui 15 sentimeetrit.
Olendil olid tugevad hambad ja kühmuline pea ning veel üks kummaline kühm pealael. Keha oli soomuseline ja tume. Erinevalt inimestest oli sellel üheksa ribi.
„Pärast Stanfordi ülikooli juhtivate teadlaste kuus kuud kestnud uuringuid jääb Atacama humanoid sügavalt mõistatuslikuks,“ ütles doktor Steven Greer. „Me sõitsime 2012. aasta septembri lõpus Hispaaniasse Barcelonasse, et saada detailsed röntgenpildid, kompuutertomograafi pildid ja võtta geneetilisi proove Stanfordi ülikoolis uurimiseks. Me saime suurepärase DNA materjali, lahates humanoidi kahe esimese parempoolse ribi väljaulatuvaid otsi. Need sisaldasid selgelt luuüdimaterjali, mida oli näha lahkamismikroskoobis, mis protseduuri juures abiks võeti.“
Dokumentaalfilmis analüüsisid prestiižse Ameerika ülikooli teadlased luuüdist võetud DNA proovi.
Nad jõudsid järeldusele, et tegemist oli meessoost inimese „huvitava mutatsiooniga“, kes oli elanud sünnijärgselt 6-8 aastat.
„Ma võin öelda absoluutselt kindlalt, et see ei ole ahv. See on inimene, lähemal inimestele kui šimpansidele. Ta elas 6-8 aasta vanuseks,“ ütles Stanfordi ülikooli meditsiinikooli tüvirakubioloogia direktor Garry Nolan. „Ilmselgelt ta hingas, sõi, tal oli ainevahetus. See tõstatab küsimuse, kui suur ta võis olla, kui sündis."
