Arvestuslikult juhtub aastas Eesti teedel ligi 10 000 metsloomaõnnetust

 (2)

Aastatel 2017- 2019 on Liikluskindlustuse Fondi andmetel Eesti teedel sõidukid ulukitega kokku põrganud 12 471 korral. Kahjunõuded kokku ulatuvad 29 miljoni euroni. Levinuim on avarii, kus metsloom autojuhi vaatenurgast ootamatult teele jookseb. Kaskojuhtumitest 18 protsenti registreeritakse Harjumaal.

Liikluskindlustuse Fond luges kokku kolmel viimasel aastal teedel juhtunud metsloomaõnnetused, mille puhul on vaja läinud vabatahtliku kindlustuse ehk kasko abi. Keskmiselt juhtub aastas umbes 4000 ulukitega avariid, mille kahjud vabatahtlik kindlustus katab.

Kui aga arvestada, et kasko on vähem kui pooltel sõidukitel Eestis, siis tegelikult juhtub aastas umbes 10 000 avariid, kus kokku saavad sõiduk ja metsloom ning tulemuseks on kõva plekimõlkimine, ja tõenäoliselt looma-, viletsamal juhul ka inimohvrid.

Ametlikult öeldakse, et metsloom põhjustas sõidukile kahju. Enamus avariidest juhtub nii, et loom jookseb juhi jaoks ootamatult teele.

Juht ei suuda kas valesti valitud kiiruse, kehvade teeolude (valesti valitud kiirus!), halva nähtavuse (vale kiirus!) või kõrvaliste tegevuste tõttu roolis looma õigel ajal märgata ja reageerida ning kiirust maha pidurdada.

Toimub kokkupõrge, mille tagajärjed on enamasti kehvad. Pildid nendest kohtumistest on karmid: olgu näitena selle loo kaanepilt, kus on näha, mis jääb järele autost, kuhu põder peale on kukkunud.

Seotud lood:

2017-2019 toimunud metsloomaõnnetused

Tabelis on metsloomadega aastatel 2017-2019 toimunud vabatahtliku sõidukikindlustuse (kasko) juhtumid ja kahjunõuded kokku.

Aastas keskmiselt maksavad kindlustused välja 10 mln euro eest kahjusid ja viga või ka hukka saab (ainuüksi kaskoga sõidukite läbi) keskmiselt 4000 looma.

Accelerista

Mis loomadega kõige enam kokku põrgatakse ja kõige kummalisematest metsloomaõnnetustest loe edasi SIIT