ARVAMUS | Prioriteedid paigas - Eesti teadus sai põllumajandusest 50 korda vähem tuge

 (27)
Terviseamet
TerviseametFoto: Jaanus Lensment

Valitsuse erakorralise lisaeelarve eraldisi vaadates tekib taaskord küsimus, millele huviringkonnad on korduvalt varem viidanud: kas Eesti on agraarmaa või innovatsioonile sihitud riik, kus teadus ja teadmispõhised lahendused on selgelt eelisarendatud.

Koroonapandeemia ajal on kogu maailma pilgud pööratud teadlastele ja teadusettevõtetele: mida täpselt kujutab endast uus viirus, kuidas rahvast kiirelt ja laialdaselt testida, milliste meetoditega raskelt haigeid täpselt ravida, millal tulevad ravimid, millal tulevad vaktsiinid, kas kliinilised testid juba käivad, kuidas inimeste vaimne tervis eriolukorrale vastu peab?

See kõik on väga kallis ja sügavaid teadmisi nõudev töö. Eesti on end näidanud aastakümnete vältel innovaatilise, väikse ent tarmuka riigina ja võinuks eeldata, et just Eesti on üks neid riike, kus pandi kiirelt kokku rahvusvahelised teadusrühmad, kaasati neisse kohe ravimitöötused, saadi valitsuselt rahastus alla ja tihe töö läks käima.

Avame selle teadmisega valitsuse 24. aprilli hilisõhtuse teate lisaeelarvega seotud kriisimeetmete kohta. Näeme, et põllumajandus saab 200,5 kriisimiljonit, ehitusfirmadele kukub 105 miljonit, omavalitsustele vabaks kulutamiseks kingitakse 70 miljonit, kohalikele teedele 30 miljonit jne jne. Näeme seal sõnu „korteriühistu", „turismiatraktsioon", „loomakasvataja" ja isegi „sporditreener", aga mitte kordagi sõna „teadus", „labor", „uurimistöö" või „ülikool".

Seotud lood:

Pöördusin küsimusega haridus- ja teadusministeeriumi poole - kus on teadus, kas Eesti teadus ei vaja praegu just eriti jõulist süsti, kas mitte just teaduse poole pole pööratud meie pilgud? Selgub, et päris kuivale teadus siiski ei jäänud. Aga rõhk on sõnal „päris".

„Riigi lisaeelarves, mille Riigikogu 15.04 vastu võttis, on Haridus- ja Teadusministeeriumile ette nähtud 4 miljonit eurot koroonaviirusega seotud teadus- ja arendustegevuse toetamiseks," ütleb ministeeriumi asekantsler Indrek Reimand.

Seega neli miljonit, see on näiteks 2% põllumajandusele eraldatud kriisiabist. 0,XX protsendi kogu meetmete paketist.

Osa - ligi pool - sellest summast on mõeldud Tartu Ülikooli siirdemeditsiinikeskuses oleva kolmanda astme biolabori - ehk koroonaviiruse uuringuteks sobiva labori - investeeringuteks. Laborist üle jääva osa kavandab ministeerium muudeks kriisiga seonduvaks teadus- ja arendustegevuseks.

Eesti Teadusagentuur on juba kogunud ministeeriumidelt uuringuvajadusi - nii vaimse tervise, majandusliku mõju hindamise kui viiruse teemadel. Ideid ja ettepanekuid küsiti ka teadusasutustelt. Kokku jõudis Eesti Teadusagentuurini 152 uuringuettepanekut ja 37 uuringuvajaduse kirjeldust. Praegu käib nende uuringuideede sõelumine - kokku kahe miljoni nimel.

Kokkuvõttes: üks labor ja kahe miljoni eest väiksemaid tegevusi. Kõik. Erimeetmete koguosakaalust enam-vähem samas suurusjärgus 0,75 protsendiga, mida Eesti riik oma SKPst tavaliselt teadusele eraldab.

Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere ütles eilses intervjuus Päevalehele, et just teadmiste olemasolu või puudumine on praegustel aegadel konkurentsivõime ja isegi ellujäämise alus.

„Panused on äärmiselt kõrged ja otsustamiseks aega vähe. Väärtuspõhised otsused ei ole kõige paremad. Faktidega mängimine võib väga kalliks maksma minna. Kõik targad riigid on hakanud oma parimatelt poegadelt-tütardelt nõu küsima. Nendelt, kes teavad, mitte nendelt, kes arvavad," ütles ta.

Samas ta märkis, et Eesti teaduse suurim hirm ega tragöödia pole see, et riik finantseerib teda umbes 0,75%-ga SKP-st, vaid see, et pea kogu teadus on kontsentreerunud avalikku sektorisse. Meil on avaliku sektori osakaal teaduses 80-90%, Euroopa Liidus tervikuna jämedalt fifty-fifty. USA-s on jämedalt 70% erasektoris.

Ehk eraettevõtetel ei pruugi olla huvi ise teadusesse panustada, kui riigi poolt on maksumaksja raha eest teadust niigi tehtamas. Siit järeldus: kas pole just nüüd õige hetk tekitada rahaliselt enneolematult võimas meede spetsiaalselt teaduspõhistele projektidele - leppida kokku kaks-kolm peamist arengusuunda, leida neis valdkondades tegutsevad ettevõtted ja teaduasutused ning panna nad täie auruga tööle kriisi lahenduste teemadel. Olgu neiks valdkondadeks meditsiinitehnoloogia, infotehnoloogia, matemaatilised arengumudelid, psühholoogia, fintech või majanduspoliitika.

Neli miljonit ühele laborile ja mõnele projektikesele veel näitab midagi muud - seda, et meil on suhteliselt ükskõik.

Meenub Tehnikaülikooli rektor Jaak Aaviksoo arvas veel eile Fortele antud intervjuus, et polegi jäänud seni riigi abi ootama ja on rektori reservist mitme uuringu jaoks raha eraldanud. Näiteks koostöös PERH-iga automatiseeritud seadmete ja Mart Mini kopsuventilatsiooni mõõtja arendamiseks.

Lõpetuseks meenub ka rahandusministeeriumi asekantsleri Dmitri Jegorov kuldaväärt idee aastast 2017: Eesti ühiskonnal oleks viimane aeg ära otsustada loomuomaselt eelisarendamist väärivad tegevusvaldkonnad ja kogu jõud nende hüvanguks anda.

«Meie maksupoliitilisel kursil ei ole viga midagi, aga mul on tunne, et meil Eestis on probleem, et me ei ole otsustanud pikaajalises võtmes, millised on need umbes 10 tegevusala, mida Eesti peaks eelisarendama, kuna on olemas täiesti objektiivsed tegurid, et neis on võimalik saavutada edu,» ütles Dmitri Jegorov toona Tallinnas peetud majandusjulgeoleku konverentsil.

Selliste teguritena tõi ta näitena välja geograafiast, inimese haridusest, ajaloolisest kogemusest ja ressurssidest lähtuvad eelised.

Eesti tänane poliitika on lisaeelarve põhjal otsuse langetanud: põllumajandus on Eestis eelisarendatav valdkond number 1. Teadus on eelviimane. Vaba ajakirjandus on viimane.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!