„Kuigi riik on öelnud, et vaktsineerimine on korraldatud läbi perearstikeskuste, siis ei pea me seda õigeks. Mida rohkem tervishoiu osapooli on hõlmatud, seda paremini suudame oma inimesi kaitsta, eriti siis kui vaktsineerimine jõuab laiemate massideni,“ sõnas Eesti Proviisorapteekide Liidu (EPAL) juht Ly Rootslane.

Viimase kolme aasta jooksul on apteekides läbi viidud gripi ja puukentsefaliidi vastast vaktsineerimist, ainuüksi sel sügisel sai apteekides gripi vastase kaitse ligi 14 000 inimest.

Proviisor Ly Rootslase sõnul on apteekides vaktsineerimiseks vastavad ruumid, tagatud on ligipääsud tervise infosüsteemile, olemas on kõik vajalik eluohtlike kõrvaltoimete haldamiseks ning võimalik on eelregistreerimine.

„Praegu on Eesti apteekides kokku ligi 50 kabinetti, kus saab vaktsineerimist edukalt läbi viia,“ märkis ta. „Apteegid asuvad kergesti ligipääsetavates asukohtades, näiteks kaubanduskeskustes, on pika lahtiolekuajaga ja töötavad sageli ka õhtul ning nädalavahetustel.“

Eestis kehtivate seaduste kohaselt tohivad vaktsineerida vaid tervishoiutöötajad. EPAL on aga seisukohal, et tulevikus võiksid seda teha ka vastava väljaõppe saanud apteekrid nii nagu paljudes Euroopa riikides - UKs, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal ja Maltal.

„Oleme riigile korduvalt välja pakkunud, et apteegid ja apteekrid võiksid olla kaasatud vaktsineerimise protsessi, et tagada patsientide sujuvam ja mugavam vaktsineerimine. Sotsiaalministeerium on pikalt lubanud, et apteekide integreerimine immuniseerimisprotsessi tuleb arutusele ja analüüsimisele. Paraku ei ole meieni jõudnud tagasisidet, kui kaugel sellega ollakse,“ ütles EPALi juht.

EPAL leiab, et apteeker on tervishoiutöötaja, kes vajaliku väljaõppe korral saaks edukalt läbi viia ka vaktsineerimist.

„Eestis on järjest enam nii nimetatud „kogukonna apteekreid“, kes näevad ja tunnevad oma patsiente isegi paremini kui perearst, sest apteeki külastatakse sagedamini kui pääseb perearsti jutule. Apteekrite kaasamine on Euroopa praktikas ennast korduvalt tõestanud ja sellest on võitnud nii elanike tervis kui tervishoiusüsteem läbi suurema haiguste ennetamise võimekuse,“ lisas Rootslane.

Sotsiaalministeerium on koostanud koroonavaktsineerimise tegevuskava, mille kohaselt Eestis jääb 1,3 miljoni inimese vaktsineerimine valdavas osas perearstide kanda ning erinevalt gripi vastu vaktsineerimisest eratervishoiuasutusi ja apteeke vähemalt esialgu rahvast vaktsineerima ei lubata.

„Kui meile peaks hüpoteetiliselt tulema miljoneid doose vaktsiini, siis me peame loomulikult paindlikult reageerima, aga kui me räägime lähikuudest, siis kindlasti toimib see süsteem nii, nagu on hetkel kokku lepitud ja räägitud: läbi terviseameti, läbi haiglate, tervishoiuasutuste, perearstide," ütles sotsiaalminister Tanel Kiik eelmise nädala pressikonverentsil vastuseks Forte küsimusele.

Praegu ollakse riigis keskendutud sellele, et esimeses järjekorras ära vaktsineerida tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajad ning nende elanikud. See protsess toimub ministri sõnul loomulikult läbi tervishoiusüsteemi ja läbi toimivate kanalite, kus on vaktsineerimisi varemgi tehtud läbi Haigekassa rahastuse.

Kiige sõnul loodetakse seejuures hooldekodudes vaktsineerimisega alustada jaanuaris. Kui tarneid tuleb aga juurde, siis saab veebruaris alustada laiemalt riskirühmade - 70+ eakad ja teatud haigustega inimeste - vaktsineerimist. Vaktsineerimine saab seejuures toimuma perearstide esitatavate nimeliste kutsete alustel ja perearstide juures.

„Seda kõike in kindlasti parem teha läbi perearstisüsteemi, millel on pikaajaline kogemus, teadmised oma patsientide ja nende murede kohta, millel on ligipääs terviseandmetele ja millel on otsene suhtluskontakt terviseametiga," sõnas minister. „Teha seda kuidagimoodi läbi apteekide oleks kindlasti arusaamatum, kindlasti keerulisem, kuna seal ei ole sellist ligipääsu terviseandmetele ja võimekust tagada nakkusohutust kellaaegade kokkuleppimise näol."

Eestis on tänaseks koroona vastu vaktsineeritud vaid 0,17 protsenti rahvast.