AMETLIK | Eesti rasedatele koroonatestide osas erandeid ei tehta

 (98)
Rasedus
RasedusFoto: PA Wire/PA Images/Scanpix

Lapseootel emad ei kuulu Eesti riigi tänase seisukoha järgi rühma, millesse kuulujatel oleks sümptomite ilmnemisel õigus või vaajdus eelistatult koroonaviiruse teste tegema pääseda.

„Rasedaid testitakse samade reeglite järgi nagu teisi,“ vahendas sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Eva Lehtla Fortele terviseameti seisukohta.

Tema kinnitusel ei põhjusta praeguse teadmise kohaselt raseda haigestumine koroonaviirusesse lootel väärarenguid. Seetõttu kehtivad rasedatele samad juhised nagu teistelegi nii nakatumise vältimiseks kui haigestumise korral.

„Lapseootel ema peaks haigestumisel teavitama sellest oma raviarsti või ämmaemandat, kelle jälgimisel ta on. Rase ei pruugi olla riskirühmas, kui tal ei ole kaasuvaid kroonilisi haigusi, kuid lõpliku otsuse testimise vajalikkuse osas teeb siiski tervishoiutöötaja, kes hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit,“ sõnas Lehtla.

Ta märkis, et inimene „ise ei pea ega saa end riskirühma määratleda, see on arstlik otsus“.

Terviseamet määratles neljapäeval riskirühmad, kellel on õigus saada perearsti saatekirja koroonatesti tegemiseks. Need on vanemad kui 80-aastased inimesed, hooldekodude asukad, raskete krooniliste haiguste põdejad ning arstid, päästjad, kaitseväelased ja politseinikud. Samal päeval asuti korda küll oluliselt pehmendama, näiteks 80. eluaastast taas varasem 60.

Seotud lood:

Reedel tehti selle korra kohaselt Eestis 308 koroonatesti, kuid terviseamet ei olnud eile võimeline täpsustama, milline oli näiteks testitute vanuseline jaotatus. Kõigi terviseameti pressiesindajate e-postkastid annavad reedest saadik automaatvastuseks „kontorist väljas“ teate – täitmata on peaminister Jüri Ratase nädalatagune lubadus terviseameti suhtekorraldustiimi töö korda teha.

Mis puutub veel lapseootel emadesse, siis Ülemaailmse Ämmaemandate Organisatsiooni (ICM) veebis on avaldatud põhjalik ülevaade, milles märgitakse muu hulgas, et rasedaid, kellel on COVID-19 nakatumise kahtlus või kinnitus, tuleks kohelda toetava raviga, võttes arvesse raseduse käigus organismis tekkivaid immunoloogilisi ja füsioloogilisi muutusi.

Dokumendis märgitakse ka seda, et „vajalikuks võib osutuda sümptomaatilise rasedate eelisjärjekorras COVID-19 testimine, et võimaldada juurdepääs eriarstiabile.
Ühtlasi kinnitab dokument rahusatavalt seda, et rasedatel ei ole suurem oht põdeda koroonaviiruse põhjustatud haigusi läbi raskemalt kui kõik teised inimesed.

Mis veelgi olulisem: puuduvad igasugused tõendid selle kohta, et koroonaviirus oleks võimeline emalt nn vertikaalselt üle kanduma lootele – kõik COVID-19 põdenud emade sündinud lapsed on olnud viirusevabad, ka keisrilõike teel sündinud.

Kinnitatakse ka seda, et rinnaga imetamise teel pole viirus üle kandunud. Teatavasti antakse ühe tunni jooksul pärast sündi rinnapiimaga lapsele üle tohutu kogus nakkushaiguste vastaseid antikehasid.

Täpselt sama kinnitab Londonis tegutsev Kuninglik sünnitusarstide ja günekoloogide kolledž: pole tõendeid, et viiruse kanduks vertikaalselt üle lapseootel emalt lootele.

Veelgi enam: puuduvad andmed ka selle kohta, mis viitaksid raseduse katkemise riski suurenemisele COVID-19 tõttu või et nakatumisel oleks loote arengule mingisugune mõju.

Põhjaliku materjali lapseootel emadele on veebis avaldanud ka Ida-Tallinna Keskhaigla sünnitusmaja.

"Hetkel olemasolev info ja kogemus näitab, et viirushaigust põevad rasedad nagu ka teised noored inimesed enamasti kergelt. Oluline on haigestudes püsida kodus, et mitte levitada viirust," märgitakse sellel ülevaates.

Eestis täna kehtivad põhimõtted COVID-19 testimise suhtes:

• Testitakse haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi.
• Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele.
• Perearstidele on antud juhised, kuid lõplik otsus on alati perearsti arstlik otsus, mille ta teeb tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid.
• Arst hindab individuaalselt iga üksikut juhtumit.
• Ennekõike testitakse vanemaealisi ja kroonilisi haigeid sõltumata konkreetsest vanusenumbrist, see tähendab et põhjendatud juhtudel testitakse mistahes vanuses inimesi, kui selleks on meditsiiniline näidustus.
• Perearstide ja terviseameti koostöös kokkulepitud juhised on abiks arstile ning juhise kõiki soovitusi tuleb vaadata koosmõjus. Inimese määratlemine riskirühmadesse ja otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, seda ei saa ega pea tegema inimene ise.
• Testimine ei muuda ravi, arst lähtub inimese ravi määramisel haiguse sümptomitest ja patsiendi üldseisundist, võttes arvesse kaasnevaid kroonilisi haiguseid.
• Testitakse ka kõiki viirushaiguse sümptomitega haiglaravil viibivaid haigeid.

"Testimise põhimõtete järgimine on praeguses kriisis vajalik nii isikukaitsevahendite, laborivahendite kui ka tervishoiutöötajate ratsionaalseks kasutamiseks olukorras, kus tõsised tarnehäired on reaalsus," kommenteris neid põhimõtteid sotsiaalministeeriumi pressiesidaja.

Tema sõnul peame tervishoiusüsteemi toimimise tagama ka pikemas perspektiivis ega tohi tekitada olukorda, kus kõik maskid ja kaitseriietus on ära kasutatud testimisteks ning neid ei jätku enam eesliinil töötavatele arstidele ja õdedele või operatsioonideks.

Sama ta märkis, et testimise korraldus on praegu muutumas. "Anname selle kohta infot järk-järgult. Samuti vaadatakse olukorra muutumisel vajadusel üle arstidele antud juhiseid," ütles Eva Lehtla.

Haigestumisel või mistahes muu tervisemure korral on inimese jaoks esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Koroonaviirus SARS-CoV-2

  • Inimesed, kes kahtlustavad nakatumist koroonaviirusega, peaksid võtma ühendust oma perearstiga, küsima nõu perearsti nõuandeliinilt 1220 (välismaalt +372 634 6630) või koroonaviirusega seotud küsimuste jaoks loodud numbril 1247 või vajadusel kutsuma kiirabi, helistades hädaabinumbril 112.
  • COVID-19 haiguse sümptomid on sarnased gripile. Viiruse levinumad sümptomid on köha, palavik ja hingamisraskused. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on käte pesemine ja inimestega kontaktist hoidumine.
  • Vaata koroonaviirusesse nakatunute statistikat Eestis!
  • Loe lähemalt koroonaviiruse ja kehtivate piirangute kohta valitsuse erileheküljelt kriis.ee!