Aardekütid merepõhjas: vrakkidelt varanduste äratoomine on kulukas, peen ja põnev ettevõtmine

 (11)
Aardekütid merepõhjas: vrakkidelt varanduste äratoomine on kulukas, peen ja põnev ettevõtmine
Fotod: AFP

Tänapäeval ei tähenda aardeotsimine pelgalt kaarte ja labidaid — tarvis läheb ka teadust ja täppistehnikat!

Nüüdisaegseid aardeotsimisviise tutvustab ajakiri mental_floss.

Valige välja sobiv laevavrakk

Meri kubiseb laevadest. UNESCO andmeil ootab üle maailma leidmist umbkaudu kolm miljonit merepõhja uppunud alust; vähemalt saja pardal neist võib olla varandust rohkem kui 50 miljoni dollari väärtuses.

Tahate minna välja täispanga peale? Siis tuleb teil üles leida Sumatra saarest põhja pool ookeanivoogudesse vajunud Portugali laev Flor de la Mar.

Väidetavalt oli selle pardal 60 tonni kulda ning 200 kastitäit teemante, smaragde, rubiine ja safiire väärtusega kuni kolm miljardit dollarit.

Värvake profid

Võib tunduda ebaõiglane, kuid suurem osa seni välja toomata varandustest asub akvalangiga sukeldumiseks liiga sügaval.

Varapääste-ettevõtted (ingl salvage company) panustavad tegelikult suuri summasid tehnikasse, mis võimaldab sukelduda mitme kilomeetri sügavusele merepinna alla.

Üks maailma juhtivaid ettevõtteid sel alal on Odyssey Marine Exploration, mis on kulutanud vähemalt sada miljonit dollarit elementaarsetele töövahenditele nagu nende 76,5 meetri pikkune lipulaev Odyssey Explorer.

Seotud lood:

Laev mahutab kuni 60 päeva jagu provianti 42 meeskonnaliikme jaoks, kolm pukseeritavat kajaloodi-andurit (ingl towfish) ja kaks kaugjuhitavat allveerobotit (ingl ROV; remotely operated vehicle), mis võivad laskuda rohkem kui nelja kilomeetri sügavusele.

Kulutused kallile aparatuurile teeb kuhjaga tasa mõni magus riiklik leping. 2010. aastal tellis Ühendkuningriigi valitsus Odysseylt aurikule SS Gairsoppa varapäästeteenuse koos arheoloogiauuringuga.

Too teise maailmasõja aegne prahilaev sai umbes 300 miili kaugusel Iirimaa sadamalinnast Galwayst edelas torpeedotabamuse ja uppus, pardal vähemalt 219 tonni hõbedat. (Artikli juurde lisatud pildid kujutavad just Gairsoppa uurimist ja väärtuslikust tühjendamist!)

Vee äärmuslik sügavus oli uppunud aaret edukalt varjanud aastakümneid. Vrakk asub ligi 4,7 kilomeetri sügavusel, s.t peaaegu kilomeeter sügavamal kui Titanic.

Väärismetallide hinna jätkuv kerkimine on varanduse pinnaletoomise perspektiivikaks muutnud. Praeguseks on Gairsoppa hõbedakangid ja hõbemündid väärt kokku umbes 270 miljonit dollarit.

Olge kannatlik

Nagu Odyssey rahvas hästi teab, on varapäästmine pikk protsess, mida teevad veelgi pikemaks arheoloogilised nõuded.

Tüüpiline varapääste-operatsioon näeb välja järgmine. Esmalt läkitavad päästjad kaugjuhitava allveeroboti vrakki vaatlema ja pildistama, et sündmuspaigast saaks koostada üksikasjalise mosaiikpildi.

Seejärel suunab rühm merearheolooge robotisalga otsima laeva, kaardistama väärisesemete paiknemist ja kataloogima kõiki organisme, mis laevavrakki nüüdseks oma koduks peavad.

Kui kätte jõuab aeg hakata esemeid pinnale tooma, kaardistab arvuti ookeanipõhja triangulatsioonipunktidesse paigutatud akustiliste transponderite võrgustiku abil iga objekti täpse asukoha. Seejärel läheb asi alles tõeliselt lõbusaks.

Teadlased lasevad allveerobotitel madala survega veejugade abil settekihi laiali pühkida ja tillukesed, kergestipurunevad objektid madala võimsusega "tolmuimeja" kombel endasse imeda.

Nii kogutakse siiski kokku vaid väiksemad arheoloogilise väärtusega esemed. Kõigi kalliste väärismetallikangide kättesaamine kujutab endast veelgi keerulisemat tehnilist väljakutset.

Tehnikud peavad mündid ja kangid ükshaaval pehkinud puitstruktuuride vahelt välja õngitsema, juhtides roboteid samal ajal väga ettevaatlikult mööda roostetanud metallmahutitest.

Odyssey alustas töid Gairsoppaga 2011. aasta septembris ja pole laeva puhtaksnoppimisega ikka veel päris ühele poole saanud. Kui projekt viimaks päädib, kandub Gairsoppa nimele ilmselt ajaloo suurima merepõhjast üles toodud väärismetallikoguse rekord.

Seiske oma õiguste eest

Üks ebameeldiv konks merepõhjavarade küttimise äri juures on, et mõnikord soovivad lasti algupärased omanikud seda tagasi.

Hiljuti oli Odyssey sunnitud loovutama mitmesaja miljoni dollari väärtuses kulda ja hõbedat, mis toodi üles 2007. aastal Hispaania galeooni Nuestra Señora de las Mercedes pardalt.

Hispaania valitsus apelleeris USA föderaalkohtus edukalt tõigale, et varandus kuulub endiselt Hispaaniale — ehkki hispaanlastel tuli lisaks hakata viimasel hetkel jagama maid veel Peruu riigiga, kus vaidlusalused väärismetallid kaevandati, rafineeriti ja müntideks vermiti.

Naljakas, kuidas siis, kui mängus on väikese mäe kõrgune hunnik kuldmünte, hakkavad kõik järsku ajaloo vastu sügavat huvi tundma!

Jälgi Forte uudiseid ka Twitteris!

Kasutad reklaamiblokeerijat.

Sisu mugavamaks tarbimiseks
telli Delfi Kogupakett või reklaamivaba pakett.

Kogupakett
1€ / kuus*
Sisaldab 11 Eesti tippväljaande tasulist sisu, vähem bännerreklaame, saad jagada kuni 4 kasutajaga.
* Esimene kuu 1 €, edasi 9,99 €
Reklaamivaba pakett
2,99€ / kuus
Saad lugeda tasuta sisu ilma bännerreklaamideta. Ei sisalda tasulise sisu lugemisõigust.
 
Lisan erandi. Vaata AdBlock juhist siit
ja AdBlock Plus juhist siit.
Mõistame, et käid meie juures uudiseid lugemas, mitte reklaame vaatamas. Reklaamidest sõltub meie sissetulek ja see võimaldab meil pakkuda sulle soodsalt head ajakirjandust.