Seda, kas ühest kuupäevast loobumine aasta tagasi end ka tegelikult ära tasus, kui Okeaania saareriik Samoa "hüppas" teisele poole kuupäevaraja, peab näitama ajalugu.

Igatahes oli peamine põhjendus see, et nüüd on saareriigil lihtsam ajada asju Austraalia ja Uus-Meremaaga, seega majanduslikult. Teine pool saarestikust, mis ajaloo keerdkäikude tõttu USA-le kuulub ja nüüd koguni teisel pool kuupäevaraja asub, jääb aga siiani pigem vaatama itta, ehk oma emamaa suunas.

Distantsiliselt lahutab neid 80 kilomeetrit, ajaliselt aga 25 tundi, ehk enne kui Ameerika Samoa täna kell 13.00 meie aja järgi uut aastat vastu võttis, oli teises Samoas juba tund aega kehtinud 2. jaanuar.

Saatuse iroonia

Otsus Samoa saarestik kaheks jagada langetati aastal 1899, kui kohalikku kodusõtta sekkunud kolmest suurjõust britid oma nõuetest loobusid, saarestik jagati aga kaheks USA ja keiserliku Saksamaa valdusteks.

Idapoolset, ehk Ameerika Samoad haldas enam kui pool sajandit USA merevägi, aastast 1951 USA siseministeerium ja aastal 1960 sai ta omale sisemise omavalitsuse. Kuberneriks on 2003. aastast alates olnud demokraatliku partei liige Togiola Talalelei A. Tulafono.

Lääne-Samoa kestis edasi Saksamaa protektoraadi all, ning Berliinis valitsenud keiser kandis samoalaste arvestuses tiitlit Tupu Sili o Samoa (ehk siis Samoa ülemkuningas).

1914. aastal sattus ta sõjakeerises Uus-Meremaa kätte, hilisema mandaatala ja hooldusterritooriumina, iseseisvus aga esmalt Lääne-Samoa nime all mitteametliku kuningriigina 1962. aastal.

1997. aastast on ta nimi lihtsustatult Samoa, 2007. aastast on aga tegemist vabariigiga.