1819: asutati maailmakaubanduse keskus nimega Singapur

 (9)
1819: asutati maailmakaubanduse keskus nimega Singapur
Wikimedia commons

Täna on tegemist viie miljoni elanikuga linnriigiga, mis teenib hiigeltulusid maailmakaubanduse vahesadamana.

Aastal 1819 sai Briti Ida-India kompanii kohalikult Johore sultanilt eriloa asutada kaubanduskoloonia Malakka poolsaare tipus asuval saarel. Viis aastat hiljem võttis Ühendkuningriik selle oma valdusse, ning Singapuri ja veel mitme valduse liiduna sündis koloonia nimega Straits Settlements. 1946. aastast oli Singapur eraldi kroonikoloonia, 1959. aastast omavalitsusega territoorium, 1963. aastast iseseisev riik. 1963-1965 kuulus küll ühe osariigina Malaisia koosseisu, aga seejärel kehtestas end iseseisva mõjuka suurjõuna strateegilisel kaubateel.

Pindalaga vaid 710 ruutkilomeetrit (väiksem kui Hiiumaa), rahvaarvuga 5,3 miljonit inimest, on Singapur vahendajaks ka suurele osale Hiina väliskaubandusest, sisemajanduse kogutoodang (SKT) elaniku kohta on 60 900 dollarit (maailmas kuuendal kohal, kolm korda enam võrreldes Eestiga), majanduskasvuks mullu küll vaid 2,1 protsenti. Tööpuudust peaaegu ei ole (vaid 2 protsenti). Avaliku sektori võlakoorem küündib küll võlakriisis euroriikide klassi: 106,5 protsenti SKT-st.

Seotud lood:

74 protsenti Singapuri elanikest kõneleb hiina keelt, põliseid malailasi on sealsest rahvastikust vaid 13 protsenti. Ametlikeks keelteks on mandariini, malai, tamili ja inglise keeled. Indiast pärit rahvastiku osakaal on ka järjest kasvanud. Elanikkonna heaolu väljendav Gini indeks asetab Singapuri maailmas kõrgele 29. kohale, inimarengu indeks viimati 26. kohale. Kuid demokraatiaga on seal ikka veel tõsiseid puudujääke.