112: ainus number, mida Eestis hädakõne tegemiseks vaja
110 ja 112 on suunatud juba viimased aastad ühte häirekeskusesse ehk sisuliselt kõik kõned lähevad 112 peale, kirjutab AM.ee.
Kes hästi mäletab, siis oli Eesti taasiseseisvumise aegu lausa neli numbrit, kuid nüüd on eesmärk ära kaotada ka viimane liigne number 110 ning järgi jääb vaid üks: 112.
Siiski pole põhjust karta, et inimesed jäävad hätta, kommenteeris Häirekeskuse direktor Janek Laev, kuna 110 siiski säilib niikaua, kuni sellele veel kõnesid tehakse ja statistikat jälgitakse pidevalt.
Helistades 112 võib julgelt kõik oma mured ära rääkida ühe kõnega, mis on ka ühtse häirekeskuse eesmärk.
Kui eelnevalt suhtlesid organisatsioonid üksteisega viitega ning näiteks avarii korral pidi inimene tegema kaks kõnet, võib-olla isegi kolm, kui kohale oli vaja saada nii politseid, kiirabi kui tuletõrjet, siis piisab praegu ühest.
Võiks karta pikemaid ooteaegu teiste kõnekeskuste kaotamisest, kuid tegelikult on need jäänud pigem lühemaks ja keskmiselt saavad kõik oma vastuse alla 10 sekundiga.
Siiski, kui toimub suurem õnnetus, ahelavarii vms, kus teatajaid ja abivajajaid on palju, võib tekkida liinil ootejärjekord.
Häirekeskuse peadirektori asetäitja Eva Rinne julgustab inimesi püsima liinil ning nii saadakse operaator kätte alati esimesel võimalusel. Kui katkestada ja uuesti helistada, satub aga helistaja jälle ootejärjekorra lõppu.
Numbrile 112 helistatakse aastas 1,1 miljonit korda
Kui varem helistati politsei numbrile 110 peale liiklusõnnetust, siis jäädi tihti mõtlema, kas on veel vaja kõnet päästjatele, kiirabile jne ning teha tuli veel kõnesid.
Nüüd piisab ühest kõnest, teenus on kiirem ja sealt ka kõnede arvu langus. Kõnede arv on vähenenud, aga juhtumite arv tõusnud.
Loe täisteksti saidil AM.ee.
