VIDEO: Top Geari TESTis supersoomuk Piranha - tankide hirm!
Eestit väisas Šveitsis toodetud supersoomuk Piranha III. Muidugi mitte streikide mahasurumiseks, vaid enese esitlemiseks meie kaitseväele. TopGear Eesti ronis masinasse ja sai selgeks, mis asi on supersoomuk. Vaata videost!
Eesti keeles tunneme me neid masinaid ühise nimetaja all „soomukid”. Tegelikult jaotuvad need APC (Armoured Personnel Carrier) ja IFV (Infantry Fighting Vehicle). APC tüüpi soomukid on mõeldud peamiselt selleks, et võitlejaid turvaliselt positsioonidele ja sealt ära toimetada. Need on nagu lahingtaksod, ainult väga suured, parema läbivusega, rasked ja turvalised. Ent kõik soomukid pole sugugi ainult selleks. IFV tüüpi soomuk on oma olemuselt juba mehhaniseeritud jalaväeüksuse toetusmasin, mis suudab täita nii APC tüüpi soomuki ülesandeid kui ka ründavale soomusüksusele vastu panna. Või ka ise viia läbi äkkrünnakuid vaenlase vastu. IFV eeliseks on asjaolu, et need on kiired, vastupidavad, mobiilsed, tugeva soomusega ja arvestatava tulejõuga, et hävitada vaenulikke soomusüksuseid.
Soomukid suudavad maastikul ületada mägiseid alasid, veetakistusi, kraave ja läbida tihedaid metsalasusid. Konkreetselt on neid soomukite sorte suisa lõpmatult palju. Küll kiirabiks, küll staabi tööks, küll tulejuhtide, luure ja side teenistuses. Piranha III on IFV, mida ehitatakse Šveitsis ettevõttes General Dynamics European Land Systems – Mowag GmbH. Ning see on hävitussoomuk. Nagu hävituslennuk. Piranha III-st on saanud lahingutandreil kardetav tegelane, mis suudab hävitada neid kõige hirmsamaid sõjamasinaid – tanke endid!
Männiku karjääris käivad argipäeval õppused nagu ikka, ent Piranha on ühe mäe otsa aetud puhtalt selleks, et meie seda vaadata ja sellega tutvuda saaksime. Mõni tund hiljem tulevad kohale ka Eesti kaitseväelased, et masinat saatvatelt meestelt koolitust saada. Ei, Eesti ei asu Piranhasid ostma, vaid lihtsalt tutvub nende moodsaimate supersoomukite võimalustega. Kõikide võimalustega, alates juhtimissüsteemidest kuni ergonoomikani välja. Ja pauku tegema ei hakata. Tulevõimsust tuleb lihtsalt uskuda.
Piranha IFV võtab pardale kolm meeskonnaliiget ja kaheksa sõdurist reisijat. Sel pole ühtegi akent ega avatud ava. Igas nurgas ning külgedel on hoopis mitmeid kaameraid. Just nende vahendatava pildi abil masinat juhitaksegi ja jälgitakse ümbrust. Piranha juht istub kõige ees vasakul ja ronib oma tooli katuseluugist, mida vajadusel ka klaasitud kabiinikesega varustada saab. Tema kõrval ei istu aga kedagi, nagu see tavaliselt vanades soomukites oli. Juhi kõrval on kohe võimas Caterpillari diiselmootor, teine meeskonnaliige istub hoopis juhi taga. Miks siis nii? Aga selleks, et kui Piranha saab eest suure löögi, siis on see suur mootor võimeline lõviosa sellest löögist enese peale võtma ning seetõttu inimesi kaitsma.
Mitte et need inimesed juba niigi kaitstud poleks. Kõik istuvad toolidel, mis on kinnitatud lakke ja kaitstud kildude eest ning mis pehmendavad alt tulevat põrutust. Jalad paigutatakse jalatugedele, et ükski jäse põrandaga kontaktis ei oleks. Sest kui tõesti juhtub, et soomuki põhja all üks jurakas kärakas käib, siis ei kandu selle löök otse võitlejate kehadesse, vaid sumbub soomuki keresse. Ka pole reisijatel seda ohtu, et nad plahvatuse jõust peaga vastu lage lendaksid, sest kõik on turvavöödega tugevasti turvaistmetesse kinnitatud ja nende päid hoiab omakorda paigal spetsiaalne raam, mis meenutab suuri kõrvu.
Kui aga ei käi mingeid kärgatusi ega ole üldsegi tegemist lahingsituatsiooniga, on Piranhaga sõita äärmiselt lihtne ja mugav. Tõsi, rooli lubati mul ainult istuda, ent juhtida ei lubatud. Õige kah, sest eks soomuk annab tsiviilisikule sellise adrenaliinilaengu, et jumal teab, mis ta veel tegema hakkab, kui käigu sisse saab. Seda võin ma öelda, et käigu saab sisse kergelt, sest masinal on automaatkast ja väga lihtne juhitavus. Nagu rooliks bussi ja paadi ristsugutist, mis ühtegi takistust läbimata ei jäta.
Äärmiselt mugav on ka reisijateruumis – ekraanide puudumise tõttu seal ei näinud nad mitte midagi ega tajunud sugugi karjääri tõusude, kallakute ja aukude maailma nii karmina, kui see tegelikult oli. Tunne sõitjateruumis oli tõesti nagu laevas või ühes väga mugavas kaugliinibussis. Isegi kuidagi irdne sellest kõigest, mis väljas toimub. Aga ekraanid kaamerapiltidega saab ju siia paigaldada ning küllap kaob ka see irdsuse moment, kui reaalset lahingut kuulda ja tuld vastu keresoomust tunda on.
Piranhadest saab ehitada lõputuid erinevaid versioone, varustada ja kindlustada neid täpselt selle tehnika ning soomusega, mis tellija meelest vajalik on. Meie IFV kandis turjal relvakompleksi, millesse kuulus kuulipilduja, 30mm kahur ning umbes 4 km kaugusele lendavad lase-ja-unusta-raketid. Just nende tankide hävitamiseks, mille asukoha soomuki meeskond, keda tankistid ei näe, on oma joystic’ute ja ekraanidega töökohtadel välja peilinud.
Päris kõhe värk. Vähemalt peaks see nii olema. Ent militaarmasinate juures kipub tuju alati hoopis rõõmsaks minema. Nendesse lastakse ronima lapsi, neid uudistavad vanainimesed. Vähesed neist tajuvad, milline hävitusvõime neil põrgulistel tegelikult on ja kui brutaalsed riistapuud need lahingus tegutsedes paistavad. Või on kõigil hea ja rõõmus meel üht soomukit uudistades hoopis seepärast, et taolised aparaadid sisendavad turva-, mitte ohutunnet? Võib-olla tõesti. Vähemalt seni, kuni sa ise tankistiks olnud pole.
Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!
Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!
