VIDEO: KÜTUSEKAKLUS: Eesti vs Soome bensiin - kumb siis kaugemale viib?

 (165)
Urmas Oja & Jan Jõgis-Laats TopGear Eesti & Eesti Päevalehe nimel Honda Civicut täppistankimas.
Urmas Oja & Jan Jõgis-Laats TopGear Eesti & Eesti Päevalehe nimel Honda Civicut täppistankimas.Foto: Siim Lõvi

Bensiin, bena, benss ... Kuidas seda kergestisüttivat vedelikku ka nimetada, üks on selge – ei kasva toda Eestis ega puurita maakoorest välja ka Soomes. Ometi hõljub juba kaua vinguna õhus kahtlus, et Soomest soetatud bensiiniga on võimalik sõita kaugemale kui Eestist ostetuga. Kas tõesti?

Jah. Selline kahtlus on juba ammu õhus. Küll räägitakse sellest aeg-ajalt laiatarbemeedias, küll uuritakse otse TopGear Eesti toimetuse käest, ka meie Facebooki maandumisplatsi vahendusel. Meie ei usu, et kahel kütusel, mis on tangitud näiteks Neste jaamadest, üks kogus Helsinkist ja teine sama suur, Tallinnast, mingit vahet olla saaks. Inimesed tänavalt aga puššivad, et on ja on ja veel kord on. Et põhjanaabrite tanklaisse tulevat kütus otse Norrast ja olevat seetõttu puhtam kui meile Leedust jõudev hägune solk. Ning olevat seetõttu mootoreile kasulikum, põlevat puhtamalt ning andvat ühe paagitäie kohta märgatavalt enam kilomeetreid.

Väga kahtlane värk

Et sellesse suhteliselt lapsikusse teeemasse mingitki selgust või vähemasti mingit konkreetset näidet tuua/tekitada, haarasin hõlmast kolleegil Eesti Päevalehest, kellega kahasse ühe teaduslikkusele pretendeerivuse osas ilmeselgelt liialt pealiskaudseks jääva, ent ikkagi õpetliku testipäeva läbi teha. Jan Jõgis-Laats organiseeris täpselt 20 liitrit kütust 95 Helsingi Neste automaatjaamast ning sama koguse Tallinnas paiknevast analoogist. Minu peale jäi võimalikult sarnaste autode tagamine. Esimese asjana meenus kohe Honda, mille uued Civicud mõni kuu tagasi ulatuslikus ja suisa Nordkappi välja põrutanud kütusesäästu katsesõidus osalesid. Seegi võistluslik ettevõtmine oli mõeldud tavalistele inimestele ning selles osalesid tavalised huvilised, kes end Honda juures loosimiseks kirja olid pannud. Mind huvitas aga peamiselt see, et tollest vahvast ettevõtmisest jäi järele päris sarnaseid masinaid.

Kuidas käesolev katsesõit konkreetselt välja nägi, vaata ise järele vahetust videost!

Honda poe parklasse jõudes oli meie üllatus veelgi meeldivam. Noh, vähemalt minul. Sest Jan oli vahepeal avastanud, et Eestist soetatud kütus haiseb kohutaval kombel, ent Soomest toodu sugugi mitte nii vastikult. Lõhnab lihtsalt nagu tavaline bensiin. Tagasihoidlikult. Sündmustest ette rutates olgu öeldud, et sellega pidin hiljem ka nõustuma, kui pakiruumis seisev Eesti kütusega kanister mul peaaegu peavalu esile kutsus ...

Aga tagasi autode juurde. Mõlemad masinad oli Catweesi seltskond meie tarvis täiesti tilgatumaks kuivatanud ning saime seda ka autosid tulutult käivitada üritades proovida. Mõlemad masinad olid Honda Civicud, mil 5 ust, 1,8-liitrine mootor ning automaatkast ja täpselt sama varustus. Mõlemad olid küll uued, ent mootorid olid neil siiski selgelt sisse sõidetud – enam kui 10 tuhat km juba mõlemal läbitud. Täpselt. Hea küll, üks Civic oli teisest siiski ühe km enam veerenud, ent see tõesti enam ei lugenud. Võrdsete tingimuste kindlustamiseks lülitasime kliimaseadmed 21 kraadi peale ning puhuri 2. astmele. Mõlemas autos.

Vihje-etapp

Siis asusime tankima. Et juba poole peal aimu saada, kumb kütus autole kasulikum on ja kaugemale viib, ning et näha, kui vara juba erinevused välja lööma hakkavad, valasime mõlemasse Civicusse esialgu 12 liitrit bensiini. Punasesse autosse punasest kanistrist Soomest ostetud vedelikku, teise Eesti Nestest võetut. Ja asusime teele. Mina ning Delfi operaator Siim ühes, Jan teises autos. Siim, kes oli me üritust dokumenteerima palutud, hakkas edaspidi ühest autost teise käima, et kaalud ühtlased ja asi ikka aus oleks. Hiljem vahetasime ka Janiga autosid.

Alguses kujutasime ette, et peaks veidi ka linnas sõitma, ent Tallinna keskusesse jõudes tabasime siiski õnneks kohe ära, et kõige parem on lihtsalt veereda üksteise järel ja võimalusel kohe kõrval maanteed mööda võimalikult ühtlasel kiirusel, et katsetingimused võimalikult stabiilsed oleksid. Õpetasin ka Jani tempomaati ehk püsikiirusehoidikut pruukima ja võtsime suuna Läti poole.

Lätita ja pika ninanaga

Teades, et 12 liitriga peaks Civicud meid Pärnust kindlasti läbi viima, lootsime, et jõuamegi Lätti välja, ent suur šokk tabas meid ainult mõni kilomeeter enne piiri. Rullisin rahulikult oma Civicus, mil paagis Soomest soetatud bensiin lahedasti loksumas, ja ootasin, millal minu ees teed mõõtev Jan sundseiskumise tegema peab. Ka Siim oli sinna Civicusse komandeeritud, et seda ajaloolist hetke vahetult jäädvustada, ent võta näpust. Turtsuma hakkas hoopiski minu Civicu jõuallikas ning seisma pidin jääma hoopiski mina. Oma Soome kütusega. Mis sai meil varem otsa kui Eestist ostetu. Jäin seisma veidi Kablist mööda jääva majaka peale keerava tee kandis ...

Hirmus. Jäime pika ninaga? Ei. Pigem jäid pika ninaga meie eksperimendi valguses ikka need, kes arvavad, et Soome asjad on ikka paremad kui Eesti omad. Sest eks tegelikult valgub kütus tanklatesse ikka nii Eesti kui ka Soome omadesse samade tarnijate ja samade kanalite kaudu ning erinevus võis olla ka lihtsalt meieni jõudnud bensiinide erinevates partiides. Või siis selles, et Soomest ostetud põlevvedelik seisis meie katse eel paar nädalat plastkanistris ootel. Kas selles võis tõesti asi olla?

Eestist tangitud tosina liitriga jõudsime veel Treimanistki mööda ning kusagile Metsapoole lähedale, mil seegi kütus otsa sai. Nüüd pöörasime otsad ringi ja vahetasime autod taas ning nüüd teel Pärnu poole avastasin, et tagatipuks oli Soome bensiiniga tangitud Civicuga sõidetud ECO ehk ökonoomseimas režiimis, Eesti kütusega Hondas Jan seda klahvi kohe sisse polnud taibanud lülitada. Nii et aina imelikumaks see asi läks ...

1 km peale sõitis Eesti kütus Soome omast 46 cm kaugemale!

20 liitri Helsingi Nestest tangitud bensiiniga saime lõpuks peaaegu Märjamaale välja ning läbitud oli ühtekokku 324,6 kilomeetrit. Tallinnas asuvast Nestest lunastatud kütus viis täpselt sama Civicu täpselt samadel tingimustel täpselt sama kütusekogusega hoopistükkis 339,6 km kaugusele. Ehk siis 20 liitri peale tekkis 15 km võitu. Ehk siis ühe liitri peale 750 meetrit. Ja 1 km kohta sai Eesti kütusega Soome omast rohkem sõita 46 sentimeetrit. Ehk siis peaaegu pool meetrit. Juhuu! Eksperiment on läbi!

Tähendab – ega nüüd ei oskagi muud öelda, et ärge virisege ja ostke ikka kütust kodumaalt. Sest ei leidu naftat ei meil ega Soomes ning kustkohast see kütus tegelikult konkreetsetel aegadel konkreetsetesse tanklatesse jõuab ja millised on erinevad partiid, see pole selge ka vanajumalale endale. Näib ...