TopGear Eesti: väikesed valed, suured valed ja auto kütusekulu näit

Sõit Genfi autonäitusele ja sealsetel väljapanekutel nähtu pani paratamatult küsima: milline siis ikkagi on autotööstuse tulevik? Akud ja elektriajam? Sisepõlemismootori täiustamine? Või veel midagi muud?

Eestis puudub CO₂-põhine automaks ning meile jääb tihti arusaamatuks, miks lääneeurooplased heitmehulga pärast nii leili lähevad. Aga kui alla 110 g CO₂ / km annab 400 eurot maksusoodustust, paneb see ju mõtlema küll.

Eestlastele on see õnneks tundmatu maa, sest meie valitsejad pole meile (veel) automaksu kaela lajatanud. Ent pole mõtet end petta – ükskord, kui riigil maksutuludega peenike pihus, tuleb ka automaks. Seni aga on huvitav vaadata, mis mujal toimub.

Üks moodne vanasõna ütleb, et on olemas väikesed valed, suured valed ja auto kütusekulu näit. Eks me ole ju kõik kogenud, et tehnoandmetesse kirjutatud numbrid kipuvad argielus ulmeliseks jääma. Seega ei tekitanud Tallinna-Genfi ökovõidusõitu alustades erilisi emotsioone teadmine, et Peugeot 508 SW 1.6 e-HDI kulutab keskmiselt neli liitrit „sajale”. Vaikselt lootsime, et ehk suudame tehase lubatud keskmise saavutada. Aga lõpuks selgus, et hakkama saab isegi vähemaga kui maanteekuluks pakutud 3,7.

Genf oli meie sõidu sihtpunkt mõistagi seepärast, et seal toimus parasjagu autonäitus. Kõigi kiirete, ilusate ja võimsate taustal aga näis, et laias plaanis valitseb autotööstuses peataolek. Elektriauto loodetud läbimurre jäi ära, kuid midagi revolutsiooniliselt uut silmapiiril kah ei paista. Küll aga leidis kinnitust arvamus, et traditsioonilised tehnoloogiad pole veel kaugeltki ammendatud. Õieti näitas seda ju meie ökosõitki.

Näituse kõige muljetavaldavam eksponaat oli kindlasti Volkswageni ühe-liitri-auto. VW on seda projekti veeretanud juba tosin aastat. Varasemate prototüüpide pealt paistis, et kui kütusekulu 1 l / 100 km on isegi saavutatav, siis praktilist kasutamisväärtust ja -mugavust sellega kuidagi ühendada ei saa. Ent nüüd oli näitusel väljas Volkswagen XL1, mis peagi läheb seeriatootmisse. Olgu pealegi, et neid hakatakse tegema käsitsi nagu hüpersportautosid ning tehnoloogia (süsinikkomposiidist kandmik) ja omadused (kaks istet ja pakiruum 120 liitrit) on sarnased.

Kindlasti ei muutu XL1 massiliseks, ja võib-olla on see autotööstuse jaoks ummiktee. Aga 0,9 l / 100 km seeriaautos on juba iseenesest tähelepanuväärne. Kas või ses mõttes, et esialgu mõeldamatuna tunduv võib lõpuks siiski teoks saada.

Ehkki märtsis algas kevad, valitses meil siin Eestis nii karm talv, et senisele kahele jääteele lisaks tehti kuu keskel lahti veel kolmaski – Lao ja Kihnu vaheline. TopGear Eesti viis seda kaema ka Läti ja Leedu kolleegid, kes seal kogetud eksootikast mõistagi vaimustuses olid ning seda oma väljaannetes rohkelt kajastasid.

Märtsis algas ka vormel 1 hooaeg ning Top Geari toimetus pani kirja mõned (mitte just üleliia tõsised) ennustused sündmuste kohta, mis võiksid tänavu aset leida. Märksa tõsisem on asi TopGear Eesti oma ennustusvõistlusel, kus selgusid juba esimesed õiged vastused. Ja esimene võitja on juba teada – Tõrva mees Tõnu Ustaal saatis meile ainsana vastused postiga ning sai traditsioonide aushoidmise eest auhinnaks TopGear Eesti poole aasta tellimuse.

Ju tuleb aprillis ka ehtne kevad. Kuhu tal ikka pääsu!

Veel aprilli TopGear Eestis:

• Alfa 4C
• BMW 3 GT
• Citroën DS3 Cabrio
• Ford Fiesta ST
• Ford Kuga
• Hyundai Santa Fe
• Lada 4x4
• Lotus Esprit Essex
• McLaren MP12C
• McLaren P1
• Mercedes A45 AMG
• Mitsubishi Outlander
• Nissan Juke Nismo
• Peugeot RCZ
• Saab 9-4X
• Shelby Mustang GT500
• Suzuki Maruti autotehas Indias
• TGE 1. sünnipäeva kardisõit ja klubiõhtu
• Toyota RAV4
• VW Kombiga läbi Rio
• ja palju muud