Olgugi me argipäevased kiirused reguleeritud täiesti mõistlike liiklusmärkidega, mis lubavad sõita 30, 50, 70, 90 ja 110 km/h, võib teinekord päris kummaliste nõudmiste peale sattuda. 40, 60 ja 80 ning 100 on samuti päris levinud ja õuealal tuleb veereda maksimaalselt 20 km/h, hea küll. Ent oma suurepärase ja üleni porise, TopGear Eesti pikavinnatestis oleva Ford S-Maxiga Lääne-Virumaa jäistel metsavaheteedel ringi rullides kerkis vaatevälja ühtäkki üks üllatuslik suur punase kontuuriga valge kilp. Keskel ilutses süsimust number 15. 15?

Milline sulnis suunis, milline peen palumine, milline naljakas nõudmine ja peaaegu et eneseiroonilisena mõjuv ettekirjutus! Küllap teadis sellise märgi enda aia taha välja ajanud talunik suurepäraselt, et mitte üks hing ei hakka tema majast seepärast nii aeglaselt mööda sõitma. Tõenäoliselt arvestas ta sellega, et me maal on üldlevinud tavaks lubatud suurimat sõidukiirust niikuinii ja alati kuni 20 km/h ulatuses ületada. See näib olevat juurdunud tegelikult ka teistes inimestes, mitte ainult eestimaalastes. Mõnes riigis, näiteks Itaalias, sõidab iga memm ja iga pereisa oma Fiat Puntoga Autostradal ikka 40 km/h lubatust kiiremini. Või ehk ei mäletagi keegi enam seda, kui kiiresti kusagil üleüldse on sõita lubatud ... Sõidavad lihtsalt tunde järgi. Nagu tõelised itaallased.

Ühesõnaga, see talunik teadis suurepäraselt, et mis tahes märki ta oma maja juurde üles ka ei paneks, teele, kus palju liiklust pole, pigem väga vähe, ning kus muidu on lubatud sõita 70 ja 90 km/h, ei viitsi ega vaevu enamik sohvreid kiirust nii palju maha võtma, et tema-mehe taluaed porist puhtaks jääks ning lusikas köögilaual auravast teetassist välja ei vupsaks. Et aga juhtide tähelepanu ikkagi saavutada ja jõuda neile tummalt rooli keeravatele inimestele nende aju ümbritseva puhvaika alla kohale, tuleb neid hoopiski üllatada. 15! Geniaalne idee! Ja mõnus mõttevälgatus üheaegselt.

Ameerika Ühendriikides, kus liiklusmärkidel sümbolite ja lühenditeks taandatud sõnumite asemel pikad luuletused pahatihti julm-lapsikult välja kirjutatakse, oleks selle kavala 15 asemel märgile trükitud ehk järgnevad read: „Tead, ma saan aru küll, et sa ei viitsi pidurit vajutada, käiku alla kangutada, hoogu maha võtta, aga mina ikkagi elan siin keset metsa ja tahaksin ka sellest rõõmu tunda, nagu ma keset üht vaikset ja võimsat metsarahu elaksingi. Nii et kuigi ma kirjutan nüüd märgi peale 15, ei eelda ma, et sa päris nii aeglaselt sõidad. Vaid imestad ja mõtled minuga kaasa. Paned asjaolusid tähele, arvestad teiste inimestega ning arvestad ise oma oidu ja elukogemust kasutades välja, millise kiirusega oleks minu kodust viisakas mööda veereda. Aitäh sulle!“

Mina mööda ei veerenud. Vähemalt esialgu. Jäin kohe seisma nagu kännu taha, kargasin autost välja ja klõbistasin terve kaarditäie pilte. Nagu mingist eksootilisest loomast. Või Wookieest (mis või kes see on, loe lk 68). Sellist silti polnud tõesti väga ammu näinud ning sellega seoses tekkis korraks kohe üks suur ja kõikehõlmav nostalgiavoog mu kehasse, mis tuletas meelde kunagise katsetuse sõita esimese Opel Tigraga vaid 5 km/h. Sest nõnda oli Tartus asuva Opeli teeninduse hoovis nõutud. Ja meenus, kuidas tolle kollase Tigra välja suretasin. Klõmaki!

Vähim võimalik

Kontoris tagasi, ajasime kohe kõik parajasti meie käes olevad autod välja siledale platsile, kus puudus igasugune kalle, lülitasime nutitelefonis sisse vastava rakenduse ning asusime mõõtma tänapäevaste uusimate autode võimeid kõige aeglasemas sõidus. Milline vahva ja terve ülesanne meile kõigile vahelduseks igapäevasele soovile muudkui kihutada ja gaasi anda ning siiski end selle soovi täitmisest linnas ja maanteel tagasi hoida! TopGear Eesti fännid ehk Teie meie Facebooki lehel (facebook.com/topgeareesti) asusid õhku visatud küsimust kohe kommenteerima ning olid meiega ühisel nõul, et 5 km/h lihtsalt ei olegi võimalik sõita. Sõelale jäi 7 km/h. Aga see kõik oli arvamine. Mitte teadmine.

Nii et teaduslikult testima? Jah! Noh, peaaegu. Sest kui täpne üks nutitelefoni kiirusmõõdik ikka olla saab. Aga orienteeruva aimduse asjast saame. Ning ei mingit petukaupa, ei mingit siduri libistamist ega vaikset piduri tallamist. Esimene käik sisse või kang asendisse D, ainult siduri rakendamise abil vaikne kohaltvõtt või piduripedaali vallandamine ning rullimine vähima võimaliku kiirusega võis alata.

Esimese kiiruse sai kirja VW Up!, millele iPhone’i äpp täpselt 6,6 km/h välja mõõtis. Ehk siis peaaegu 7 – nagu Facebookis spekuleeritigi. Aga tagurpidi? Kas tagurdades on ehk võimalik aeglasemalt liikuda? Sest saime teada, et 5 km/h nõudvaid märke on tänini mitmel pool üleval, eriti just suurte hoovide ja laoplatside väravais. Nii et võib-olla peaks neist sisse hoopis tagurdama? Proovime järele. Tagurdades jäi tulemus täpselt samaks. Vähemalt VW Up!-il. Aga Ford S-Max, millel on hoopiski kahe siduriga automaatkast, suutis veereda täpselt 4,7 km/h. Seda siis edaspidi. Tagurpidi liikudes oli Ford veelgi aeglasem, saavutades 4,5 km/h.

Nii et 5 km/h on põhjendatud nõudmine? Nii aeglaselt on mõni auto ikkagi suuteline sõitma. Vaatame edasi. Aga uuenenud Audi A4 TFSI, mil varuks hoopis variaatorkast? Edaspidi 8,6 km/h, tagurdades 6,5 km/h. Nelikveoline Seat Alhambra? Edaspidi 6,3 km/h, tagurpidi ka 6,3 km/h. Honda Civicu sedaan, mil päris eelajalooline 5-käiguline automaat, näitas kiirusi 7,5 ja 5,5 km/h.

Absoluutne miinimum tabelis

Tean, et mitmetel maasturitel on nn crawl- ehk roomamisfunktsioon, aeglustid jms, ent kes siis neid linnas kasutab. Need antud juhul ei loe. Aga kui aeglaselt suudab sõita üks tõeline sportauto, peaaegu superauto? Porsche 911 Carrera S saavutab kiiruse 100 km/h 4,4 sekundiga, ent kõige aeglasemalt on suuteline liikuma 6,2 km/h, tagurdama aga koguni 3,5 km/h. Kuid hübriid? Hea küll. Olgu see siis viimane. Näitesõidukiks Lexus RX 450h: 5,4 ja 6,1 km/h.

Viis on liig

Nii et asi selge. 5 km/h on enamasti liiga ülbe nõudmine. Kõik autod ei ole suutelised nii aeglaselt sõitma ning käsikastiga niimoodi hiilimine pole masinatele ka kasulik. Lõppeks polegi oluline, kas seal viiega sõidu märgi alas ka viiega venid. Kes seal ikka mõõtma tuleb. Märk 5 km/h palub lihtsalt olla ettevaatlik. Aga miks siis mitte juba 10 km/h ning miks siis mitte juba õueala märk, mis kõik eelneva ju elegantse liigutusega kokku võtab, sedastades, et liigu kas või kuni 20 km/h, ent inimeste läheduses nende enda kiirusega?

Riigimaanteel õueala olla ei saa

„30 km/h on maanteel ikka vähim kiirus, mida nõuda saab,“ kommenteeriti maanteeametist meie päringut, et kas tõesti pannakse ametlikult üles märke 5, 10 ja 15 km/h. „Ja 30 märke on maanteel ka väljas, kui on teetööd vms käimas. See 5 võib olla vaid 5 miili tunnis,“ naljatleti liikluskorralduse osakonnast. „20 km/h piirang võib olla linnas, kuhu neid õueala märke on ka väga palju topitud, ent märk iseenesest veel ei tekita õueala. Õueala tuleks ehitada enne, kui paigaldatakse märk. Praegu on sageli nii, et keskkonda ennast pole olemaski, aga juhte ja jalakäijaid, eriti lapsi, kes õuealal ju otse tee peal mängida tohivad, sellega peedistatakse.“ Ka vastav konventsioon näeb ette õueala tingimused, mis tuleb enne märgi välja käimist täita. Oleme nõus. Eks need õueala märgid tekivad ikka kuidagi kellegi asjaajamise peale, aga märgi ilmumise järel alaga miskit ette ei võeta ...

Igatahes saime nüüd vähemalt igaveseks teada, kui aeglased on tänapäevased autod, kui nad enesest absoluutselt kõik ehk absoluutse miinimumini välja panevad. Ja võime naasta oma igapäevase töö juurde sõiduvahenditest absoluutse maksimumi välja pigistamisel.

Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!

Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!