Top Geari TEST: Audi A1 Sportback - kas pesamuna suurenes?
Rööbe on laiuse juurde tulles jäänud samaks. Kahe ukse lisandudes tundub, et pisike pesamuna on pikemaks venitatud, aga see on kõigest visuaalne efekt. Pikkus on millimeetri pealt sama, ka teljevahe. Aga viieukseline mõjub soliidsemana. Kolmeukseline toodi näidisena kataloogides ja esimeste prooviautodena 2010. aasta suvel välja kärtspunase sportautona hõbedaste aknaraamistustega ning mõjus nõnda tõepoolest säraküünlana. Nimes midagi sportlikku polnud. Seevastu viieukselist nimetatakse Sportbackiks, kuid tänane, ühevärviline, mõjub hoopis suursugusema ja rahulikuma universaalina.
Muud vahet polegi. Kui arvate, et te reisikaaslastel ei kõlba autosse üle esiistmete ronida, soetate endale Sportbacki. Taga on endiselt vaid kaks kohta, eraldatuna topsihoidjate plastpaneeliga. Kui kolmeukselise külg avanes väga laialt lahti, siis auto sama teljevahe ja pikkuse juures elavad kaks ust ühe külje kohta päris kitsikuses, kuna turvakaalutlustel on b-piilar väga lai. Ja ega tagaistmele pole ka lisaustest kuigi hõlbus sisse istuda …
Õlaruumi on sees juurde õgvendatud ja ka tagumise istme padjalt lakke mõõtes on tulnud pearuumi 12 mm juurde. Kuid minul on taga ikkagi pea vastu laepolstrit nii, et sõrmgi enam vahele ei mahu, ja niimoodi ei soovi ma sportlikult jäiga vedrustusega autos küll reisija olla.
Rooli taga on endiselt ruumi piisavalt ja kogu pooleteise aasta tagune sõidurõõm tuleb hetkega meelde. Tänaseks on lisandunud mootorivalikusse üks lahjem, 1,6-liitrine 90 hj diiselmootor. Tänane prooviauto pärineb valiku keskelt ja arendab 122 hj. 7-käiguline S Tronici käigukast ja nimele lisandunud Sport-liide kisuvad hoolimata soliidsemast välimusest siiski ringrajale – lumi on kadunud ja suverehvid all, nii et laske aga vasikad välja.
Vedrustus on väga mõnus kardirajal tiirutamiseks ja tuttuued rehvid lubavad talvelibeduse järel viimse piirini pidamist nautida. Rool on kurvis täpne, mingil piiril võib tunda alajuhitavustki. S-asendis käiguvalits ei reageeri kurvi sissepidurdamisel siiski piisavalt ärksalt, kiirendus tuleb hilinemisega. Või oleks vaja rohkem võimsust. Tavaliikluses on ka kahe sekundi võrra aeglasema kiirendusega mootor – 0–100 km/h 9 sekundiga – täiesti rahuldav ja katapulteerib su foori tagant korralikult minema kellelegi jalgu jäämata.
Ka auklikel teedel on – rooli taga istudes – jäik vedrustus mõnus. Ei põruta üleliia, liikumine tundub mõnusalt tihke ja kompaktne, midagi ei kolise ega nagise kusagil. Keskkonsoolis ja ka uksepolstritel on kasutatud uut noortepärast polsterdust mono.pur – midagi sellist tugevakoelise vakstu sarnast, õmmeldav materjal. Väljastpoolt tundub sõrmede all väga vastupidav, tehismaterjali sisemine pool on kangas, seega õrnalt vetruv, pehme ja aitab kindlasti kaua salongi naginaid vältida. Salong ongi vaikne, kuid ka eemalt kuulates on kiirendav turbomootor väga diskreetse vilinaga vaikne ja tagasihoidlik.
Audi tegi A1-ga konkurendi MINI-le. MINI on retrohõnguline ja traditsiooniline, Audi pakub futuristlikku tulevikusümfooniat. Ja kuna MINI-l on mudelipalett juba päris lai, laiendas ka Audi oma pesamuna. Kes teab, mis edasi, äkki näeme varsti isegi väikest maasturit? Q1?
Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!
Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!
