Laiad istmed ja sõltumatu vedrustus teevad sõitmise mõnusaks, Citroënile sarnaselt auto justkui ujub, minnes samas kindlalt edasi. Käigud on pikad, esimese käiguga saab sõita üle 75 km/h, teisega üle 120 km/h. Kiirendust tundub olevat vähevõitu, samas ulatub tippkiirus kirjade järgi 180 kilomeetrini tunnis.

Auto on sedavõrd omanäolise välimusega, et fotosessiooni ajal inimesed peatuvad kohe pikemaks ning jagavad oma isiklikke kogemusi klassikaliste autodega. Ning nokastanud noorepoolne Tartu vaim küsib raekoja platsil, kas masin on müügiks või tehakse hoopis reklaami. Toomkiriku varemete juures pargis möödub meist politseibuss, kust meid heatahtlikult silmitsetakse, kuid ei pahandata.

Väikese vaatluse järel kapoti all selgub ka, miks käigud sisse ei lähe: ühel vaakumsüsteemiga seotud elektrividinal tunduvad kontaktid oksüdeerunud olevat.

Saksast Neckarsulmist nime saanud NSU tõi esmalt 1964. aastal välja Spideri ja kolm aastat hiljem Ro 80. NSU Ro 80 oli seninägematu kujustusega – ülespoole suunatud tagaosa ja langev esiosa, suured klaasipinnad, alumiiniumliistud ning väike tuuletakistus, 0,35.

Auto disainis Claus Luthe, kellelt pärineb ka Spider. Hiljem siirdus ta BMWsse, kus osales mitme tähelepanuväärse mudeli loomises, nende seas 7-seeria (E32) ja 8- seeria (E31). Muuseas, BMW E32 vaadates võib (aga ei pea) tõmmata NSUga otseseid paralleele. Autot võrreldakse uuenduste poolest Citroën DSiga omas ajas ning The Independenti võrguversioonis öeldakse, et tegu on „kaasaegse arhitektuuriga, mis juhtumisi väljendub auto kujul“.

Tegu on kaasaegse arhitektuuriga, mis juhtumisi väljendub auto kujul

Kui see 1967. aasta Frankfurti näitusel välja toodi, kandsid teised autod oma tagumikul alles kosmoseajastust tõukunud tiibu. Vanas Top Gearis (jooksis teles 1977–2001) 1990ndatel tegev olnud kasutatud autode ekspert Quentin Wilson ütleb oma Ro 80 ülevaates, et auto näib 30 aastat hiljem sedavõrd värskena, justkui oleks disaineri tint just äsja kuivanud.

Mootor käib vaikselt. See on kokku vaid üheliitrine ja arendab 115 hobujõudu. Selle auto juures ongi kõige erilisem see mootor, saksa inseneri Felix Wankeli välja mõeldud ja NSU Motorenwerke AG autodel alates 1960test aastatest esimesena reaalse väljundi leidnud vankel- ehk rootormootor. Vankelmootori plussiks peetakse väikseid mõõtmeid. Fataalseks miinuseks aga rootori tihenditest, kolvirõngaste analoogidest tulenevaid õlitus- ja rootoriotste kulumisprobleeme, samuti suurt kütusetarvet. Muide, mootori arendust alustati koos Mazdaga, mis tegeleb rootormootoritega ju veel tänapäevani.

Aga sel rootormootoril oli ka NSU hukus otsustav roll. Esimestel autodel ilmnesid mootoriprobleemid veerandsaja tuhande läbisõidukilomeetri juures ja 50 tuhande peal tuli mootor juba garantii korras uue vastu vahetada ... Hollandi Ro 80 veebil räägitakse, et mitmed autoomanikud „põletasid“ lõppema hakkava mootori ilma õlita enne garantiiaja lõppu meelega läbi, et kindlapeale uus mootor kätte saada. 1969. aastal ostis NSU ära Volkswagen ja NSU Ro 80 tootmine jätkus kuni aastani 1977.

Ro 80 oli 1968. aastal Aasta Auto, Fiat 125 ja Simca 1100 ees. Autosid toodeti kümne aastaga 37 402 tükki. Projektauto saab täna Saksast kätte poolteise tuhandega, korralikuma välimusega Ro 80 eest tahetakse kriips alla 7000 euro.

NSU Spiderist on juttu 1970. aastail ilmunud Margus-Hans Kuuse raamatus „100 Autot“. Vankelmootoritega tegeleti ka Nõukogude Liidus, „null üheteistkümne“ kerega Žiguli VAZ 21018 valmistati 50 eksemplari. Kuuldavasti olid need ette nähtud eriülesanneteks ...

NSU Ro 80 ja veel mitme kuuekümnendate klassikalise auto, DKW 1000S ja DKW 1000SP, lisaks Audi 100 Coupe omanik on Tarmo Uffert. Ta on Lõuna-Eestis Volkswagenit esindava Aasta Auto Pluss juhatuse liige ja seotud veel ka mitme teise ettevõttega, mille müügisaalidest paistavad VW, Audi ja Škoda logod.

Miks just Volkswageni ja Audi grupi autod? „Audi ja Volkswagen on ühed tehniliselt kõige enam läbi mõeldud autod ja eriti hästi on õnnestunud Audi nelikvedu,“ ütleb Uffert. Tema klassikaliste autode huvi algab kuuekümnendatest aastatest, kuid ta on väga huvitatud ka Teise maailmasõja eelsetest mudelitest, Audi eellastest, millele pani aluse August Horch.

Liitu TopGear Eestiga ka Facebookis, kus näed, kuidas ajakirja tehakse ja pääsed ligi materjalidele, mis ajakirja ei jõuagi!

Telli TopGear Eesti SIIT otsekorraldusega vaid 3 eurot number - aastaga saad koju 1600+ lehekülge eestikeelset Top Geari sisu!