Rahvauniversaalide võrdlus: Škoda Octavia, Toyota Auris ja Volkswagen Golf
TGE võttis ette kolm Eesti automüügistatistikas kõrgel kohal figureerivat mudelit: Škoda Octavia, Toyota Aurise ja Volkswagen Golfi. Kõik kolm läbisid hiljuti põlvkonnavahetuse ja kõigist kolmest sai just-just valmis universaalkerega erim. Sestap esindabki kolmik kompaktklassi universaalinduse hetkeseisu 2013. aasta keskel. Midagi uuemat ega paremat siinmail veel saadaval pole, ehkki kombikerega Honda Civic debüteeris äsjasel Frankfurdi näitusel.
Sõita anti meile väga heas varustuses masinad. Lausa nii heas, et rahvauniversaalideks ei tihkaks neid enam nimetadagi. Samas, eks ole ka rahvast mitmesugust ja selle kolmiku hinnad jäävad ikkagi mõistlikkuse piiresse, 25 000 eurost allapoole.
Škoda tähistab oma universaale kõikjal mõistetava väljendiga Combi, Volkswagen kasutab margile traditsioonilist liignime Variant. Toyota marketroidid aga lajatavad lauale sõnapaari Touring Sports. Hm, turismiks on universaal kahtlemata sobilik, aga mis puutub siia sport?
Niisama erinevad nagu nimed, on ka jõuallikad. Ühist leiab niipalju, et kõigil sisepõlemismootoritel on neli silindrit. Golfi bensiinimootor annab 1,4-liitrisest mahust turbo toel välja 122 hj ja 200 Nm. Topeltsiduriga 7-käiguline DSG-käigukast lubab manuaaliga võrreldes teoreetiliselt 200 milliliitrit kütusesäästu 100 km kohta, aga maksab 1822 eurot enam. Võeh!
Octavia on teatavasti VW sõsar ja temalgi vahetab käike DSG. Aga vaid kuut käiku, sest edasiviiv jõud pärineb kaheliitrisest diislist. Škodal tuleb DSG ka odavamalt kätte, lisatasu küsitakse kõigest 1420 eurot. Ehk on „soodushind“ selgitatav faktiga, et DSG suurendab kütusekulu 0,3 l / 100 km võrra? Pärssides – erinevalt Golfist – samal ajal ka pisut dünaamikat.
Aurist liigutab hübriidajam, mis koosneb bensiini- ja elektrimootorist koguvõimsusega 136 hj. Veojõudu jagab ja suunab planetaarülekanne, mis juhi jaoks toimib nagu astmeteta käigukast elik ülisujuvalt. Tõsi, ega DSG-legi sujuvuse küsimuses midagi ette heita saa, aga käiguvahetushetked on siiski tuntavad.
Kiiruse osas pole võimsaimale ja suurima momendiga Škodale oodatult vastaseid. VW ja Toyota andmeid kõrvutades on esimene pea jagu üle, ent tavaliikluses taandub vahe olematuks. Uimaseks ei kannata Auristki nimetada, ehkki öko huvides on tema tippkiirus kõigest 175 km/h.
Vapustav-sportlikke sõiduomadusi ei demonstreerinud kolmest ükski, aga ega keegi neilt seda ootagi. Škodal on juba olemas paugupill nimega RS Combi, VW on lubanud ka midagi teravamat (ehkki mitte Variant GTI-d). No ja Auris ongi emotsioonitu nagu külmkapp. See-eest paganama säästlik ja diisel-Octaviast isegi odavam.
Tõsi, Toyota lubatud 3,7 l / 100 km on praktikas sama lihtsalt saavutatav nagu Džomolungma tipp. Meie põhiliselt maanteel kulgenud proovisõit päädis reisarvuti näiduga 4,6 l / 100 km. Octavia kulutas sarnastes oludes 100 km peale 4,8 liitrit diislikütust ja Golf 6,0 liitrit bensiini.
Octavia ületab konkurente nii teljevahelt kui ka üldpikkuselt ning loomulikult annab see sisemõõtmetes tunda. Pakiruumi minimaalmahult (reaalses elus olukord, kus keegi taga istub) on Golf sisuliselt samaväärne, Auris aga jääb pikalt maha. Tõsi, ka 530 liitrit pole üldse paha tulemus. Aurisel on ainsana pakiruumi tagaseina ja rattakoobaste vahele jäävad orvad ilusti kaanetatud, põrandaalust ruumi aga saab (sõltuvalt varustusest) kõigil autodel vajadust mööda liigendada.
Arvestades, et meil oli tegemist parimas varustuses masinatega, kujunesid erinevused siiski kummaliselt suureks. Näiteks sisaldab Octavia varustus kaht ülimalt praktilist pakivõrku, ent Aurisel tuleb võrgu eest maksta 61 ja Golfil 57 eurot. Vähemalt sama praktiline plastvann pakiruumi põhja maksab Aurisel 73 eurot, Octaviale pakutakse 40 euro eest pakiruumi põhjamatti, kus üks pool on tekstiil-, teine kummikattega (kui pakiruumil on kahekordne põhi, siis seda matti ei saa). Golfi kohta saime küsimise peale teada, et kõrgete äärtega põhjamatt maksab 79 eurot.
Pakiruumi maksimaalmahult jätab Octavia kaugele maha nii Golfi kui ka Aurise, mis pikemat teljevahet arvestades on ka igati ootuspärane. Octavia tagaluuk avaneb kõige kõrgemale, Toyotal kõige vähem ning lisaks on laadimisava konkurentidest kitsam. Laadimiskünnis asub kõigil praktiliselt võrdsel kõrgusel. Škodal ja Volkswagenil saab lisana tellida eesmise kaassõitja istmele kokkuklapitava seljatoe (vastavalt 80 ja 182 eurot), mispuhul mahuvad autosse ligi kolmemeetrised esemed, näiteks kardinapuud. Või saab seljatoe tagakülge pruukida lauana.
Ehk lühidalt. Kompaktuniversaalide universaalsusekonkursi tähtsaim järeldus on see, et kõik kolm on igati praktilised tarbesõidukid, mitte tilulilutamiseks mõeldud elustiilikombid. Octavia on avaraim ja kiireim, samas võimsaima mootori tõttu ka kalleim. Hübriid-Auris on kõige säästlikum ja kõige vaiksem ning siinses võrdluses üldse mitte nii kallis, kui võinuks arvata. Golfi kõige üllatavamaks omaduseks kujunes kolmikust madalaim hind, samas neelas ta ka kõige enam kütust.
Millist kolmest eelistada? Põhimõtteliselt maitseasi. Või kui püüda objektiivsematest kriteeriumidest lähtuda, siis Octavia võiks valida suuruse pärast, Aurise säästlikkuse pärast ja Golfi ... No kasvõi sellepärast, et ta on Golf ega tee midagi erilist, aga teeb seda pagana hästi.
Täispikkuses loo leiad Top Gear Eesti oktoobrinumbri lehekülgedelt 40-43.
