Mis siis, et 8790-eurone hind tähendab ka 75-hobujõulist bensiinimootorit, millel 100 km/h saavutamiseks kulub pool igavikku ehk 14,5 sekundit. Samas on kõik hädatarvilik pardal olemas ja istmeid ei pea lisana juurde ostma.

1461 cm3, R4 turbodiisel, esivedu, 90 hj, 220 Nm

3,8 l / 100 km, 99 g CO2 / km

0–100 km/h 12,1 s, 173 km/h

1090 kg

13 190 €

Teise põlvkonna MCV erineb esimesest nagu öö ja päev. Kui esimese MCV puhul jäi autoistujat vaevama kahtlus, et ta on võtnud aset kiires korras istmetega varustatud ning kõva plastmassi ja kotiriidesarnase tekstiiliga polsterdatud furgoonis, on uusversioon muutunud tsiviliseeritumaks ja viimistletumaks. Odavauto muidugi, ega seda keegi eitada püüagi. Aga kui otsida piltlikku võrdlust näiteks lennundusest, siis on praegune MCV umbes nagu Ryanair või Easyjet. Eelmine mudel aga andis välja An-2 mõõdu, või no äärmisel juhul Jak-40.

Kokkuhoid paistab küll kõikjalt välja, aga samas said armatuurlaua kolm suurt „kella“ omale kroomrandid. Koonerdamist eriti ei märka, kui üks ootamatu koht välja arvata. Logan MCV suunatuledel puudub kolme plõksu režiim. Üldiselt oli meie proovisõiduauto siiski täiesti teisest puust kui „hind algab“ masin. Valiku tippmudel, kui nii sobib öelda, 90-hobujõulise diisli ja Laureate-varustusega. Iseasi, kui paljud ostjad soovivad Dacia eest 13 000 eurot välja käia. Ent kui käivad, siis mida nad selle eest saavad?

Konditsioneeri, reisiarvuti, suure ekraaniga raadio, kesklukustuse, elektrilised aknatõstukid, reguleeritava kõrgusega juhiistme ja rooli. Tavalised mugavused, ei midagi erilist. Kuid meie kliimas hädatarvilikke talvelisasid nagu istmesoojendus ja esitulede pesurid ei pakuta isegi lisatasu eest.

Rooliga oli aga hoopis üks teine häda. Juba esimene pööre kõrvalteelt magistraaltänavale ehmatas ära, sest rooliratas liikus uskumatu kergusega ja ilma igasuguse tagasisideta. No hüva, ehk vehib roolivõimendi väikesel kiirusel üleliia palju tööd teha? Ent kui hiljem maanteel tundus, nagu tahaks keeristorm autot teelt lükata (ehkki õues valitses tuulevaikus), hakkas tekkima aimdus, et kurja juur on hoopis nendes mustades ümmargustes asjades, millel auto veereb.

Ma keeldun uskumast, et üks 21. sajandi teise aastakümne sõiduk on täiesti olematu juhitavuse ja teelpüsivusega, isegi kui see on Prantsuse firma Rumeenia nimega odavauto. Aga kuidas saavad moodsad lamellidega talverehvid (tootja ja mark on toimetusele teada) nii libedad olla? Ja sama ebameeldivalt käitusid sama marki rehvid ka ühe teise proovisõiduauto all.

Vedrustus iseenesest toimis ilusti vana hea prantsuse tava kohaselt, mis formuleerus juba Citroën 2CV loomise ajal: taluniku kanamunad peavad tervena linna turule jõudma, olgu tee kuitahes halb. Praktikas järele proovima me seda munadevedamist ei hakanud, küll aga viisime pakiruumi kallal läbi ühe teise katse.

Proovisime järele, mitu õllekasti mahub Dacia Logan MCV-sse. Selgus, et 27. Olnuks lagi tagaistmete kohal sentimeeter kõrgemal või tagaistme (kokkuklapitud) seljatugi sentimeetri võrra õhem, saanuks sinna vahele laduda kahe kastikihi asemel kolm, mis viinuks kogulaadungi 33 kastini. Aga ka 27 on päris korralik kogus, vedelikuna väljendatult oleks see 270 liitrit õlut. 
Hinnang
Kaine arvestus ja range distsipliin dikteerivad meile, et kui juba odavauto, siis olgu ta tõesti odav ja mitte 13 000-eurone.

Pakiruum mahutab ju ikka sama palju. Kuigi, 90-hobujõulise diisliga liigub Logan MCV nii innukalt, et teeb meeledki rõõmsaks.

Hinne: 6

Vedelike lainel jätkates: 3,8 l / 100 km, mida tehas keskmiseks lubab, on puhtal maanteesõidul täiesti realistlik kütusekulu. 50-liitrise paagitäiega Tallinnast Varssavisse jõuda pole mingi küsimus.

Moodsatel aegadel jagatakse autodki energiatõhususklassidesse nagu külmkapid või pesumasinad ja Logan MCV 1,5 dCi on üks väheseid tõeliselt praktilisi sõiduautosid, mis kuulub A-klassi. See on kahtlemata hea uudis. Aga veel parem uudis on see, et 1,5-liitrine diisel muudab Logan MCV üle ootuste temperamentseks. Eks oma osa ole ka auto tagasihoidlikul massil.

Odavautole kohaselt aetakse Loganil läbi viiekäigulise kastiga. Oleks käike kuus, võiks vast maanteel veel kümnendiku-paar kütusekulust maha näpistada ja vahepealse tankimiseta suisa Saksamaa piirini välja vedada. Viis käiku aga tähendab seda, et linnas peab ikka neljandaga liikuma. Viienda puhul langevad pöörded nii madalale, et diiselmootor hakkab pahural bassihäälel jorisema ning armatuurlaual lööb põlema tuluke, mis käsib käigu alla vahetada.