Ära maga roolis: vajalik unejutt autojuhtidele


DB2011AU00685
Auto teatab, et juht on väsinud. Vaja kohvipausi.Foto: tootja, TopGear Eesti

Jälle hakkab pihta! Pool aastat pimedust vaheldumisi hämarusega. Targemad autod lülitavad juba keset päeva valgustuse öörežiimile, aga mida peab tegema inimene rooli taga?

Hinnanguliselt 20–25 protsenti kõigist liiklusõnnetustest on põhjustatud juhi väsimusest ja sellest tulenevast reaktsioonivõime halvenemisest. Uuringute andmetel on väsimuse tagajärjel juhtunud liiklusõnnetustel ka omad kindlad põhjused, kõige sagedamini pikk ärkvelolek (üle 21 tunni järjest), vähem kui kuus tundi und ööpäevas ning autojuhtimine öisel ajal kella ühe ja kuue vahel. Kõige suurem risk sattuda unisuse tõttu liiklusõnnetusse on noortel, alla 30-aastastel juhtidel. Mida aga teha, et väsimust eemal hoida?

Kuidas väsimust ära tunda?

  • * Esimene märk on loomulikult haigutamine. Sage haigutamine.
  • * Silmad kipitavad, pilgutad sageli, laud on rasked.
  • * Muutud närviliseks ja rahutuks. Või vastupidi, loiuks ja ükskõikseks.

Küsimused, millele tuleks sõidu jooksul aeg-ajalt vastused leida

  • * Kui kaugel sinust on eessõitja? Väsinud juht võtab sageli eessõitjale sappa ja ise seda märkamata nihkub tollele aina lähemale.
  • * Mida mäletad viimastest kilomeetritest? Kas sõitsid läbi metsa või küla? Keha väsides salvestab mälu aina vähem ning ühel hetkel ei suuda sa enam meenutada ühtki detaili, meeles on ainult keriv maanteelint.
  • * Kas su mõttelõng on selge, keskendud ühele teemale? Laialivalguvad või lausa napakad mõtted viitavad väsimusele.
  • * Kui kiiresti sa sõidad? Sõidukiiruse pisitasa langemine on väsimuse märk.

Mis aitab ärkvel püsida?

Järgnevad nõuanded on mõeldud mõistlikuks tarvitamiseks. Imet ei tee neist ükski ja garantiikirja kaasa ei anta. Järgnevad kolm punkti aga kehtivad alati.

  • * Väsinud organism on siiski väsinud organism ning puhkust ei asenda miski. Arvesta sellega.
  • * Tunne ennast, oma organismi märguandeid ja võimete piire. Õpi märkama väsimuse tunnuseid oma lähedaste juures.
  • * Täiskasvanu vajab seitse-kaheksa tundi und ööpäevas. Maga enne pikemat sõitu.

Söök ja jook

  • * Enne pikemat sõitu ära kõhtu täis söö. Kerge näljatunne hoiab organismi erksamana.
    * Sõidu ajal joo aeglaselt, väikeste lonksude kaupa. Ühtlasi sunnib see natuke asendit muutma ning aju peab tegelema uue ülesandega.
    * Söö aeglaselt. Vahet pole, mida – komme, krõpse, batoone, võileiba, õuna –, aga söö neid ampsu kaupa. Pea vahet.
    * Proovi uusi maitseid. Osta kaasa eri sorti snäkke.
    * Midagi teravat hoiab maitsmispungad ärkvel. Mõni juht soovitab sidruniviilu, mõni eriti torkiva maitsega energiajooki, mõni tugevat piparmünti.
    * Näri nätsu, see on veokijuhtide vana nõks. Näts paneb süljenäärmed tööle, haigutada on tülikas ja suul on tegevust.
    * Küsi teeäärsest puhvetist kaasa mõned jääkuubikud. Närima ei pea, hoia suus. Jääkuubikuga näo hõõrumine on samuti levinud võte.

Mõtted ja vestlus

  • * Vestlus on alati abiks.
  • * Üksi sõites hoia oma mõtted korras. Anna ajule tegevust, hoia mõtted aktiivsed. Räägi endale mõttes lugusid, lahenda mõnda ülesannet, peaasi, et mõttetegevus oleks suunatud ja järjepidev.

Autost välja

  • * Pea pause. Jäta auto ohutus kohas seisma ja kobi õue. See lõhub monotoonse maanteetransi, annab ajule uusi stiimuleid ja tõstab tähelepanuvõimet.
  • * Mudi kuklas kaelasooni. Leevendab sundasendist tekkinud lihaspingeid ja aitab parandada verevarustust. Kalluta pead küljelt küljele. Tee õlaringe.
  • * Kükid, käteringid, hüplemine. Painuta ja siruta. Peaasi, et saaks vere käima.
  • * Kui talvel on tee ääres kasutuskõlblikku lund, hõõru sellega nägu ja käsi.
  • * Otsi silmadele vaheldust, peatuskohas vaata kõike muud, aga mitte maanteed. Tee silmaringe, suuna pilk vaheldumisi lähedale ja kaugele.

Veerand tundi und

  • * Ära jätka sõitu, kui uni peal. Sõltuvalt organismist ja olukorrast võib isegi 15-minutilisest unest abi olla. Lase organismil mõned minutid rahulikult ärgata, alles siis jätka sõitu.
  • * Uni koos kohviga. Kofeiini imendumiseks kulub 15–45 minutit. Umbes tunni ajaga saavutab kofeiini kontsentratsioon ajus maksimumi, järgmise tunni jooksul kukub selle mõju nulli. Võta puhvetist tass kohvi, joo ära ja maga kuni pool tundi.

Mikrouni

Mikrouni kestab sekundi murdosast kuni poole minutini. Põhjuseks on tavaliselt väsimus ja olukord, kus inimene püüab iga hinna eest ärkvel püsida. Mikrounne vajunud inimese silmad võivad olla lahti, kuid pilk seisab ja ta ei reageeri välisärritajatele. Eriti ohtlik on selline tukastus autoroolis, sest mikrouni võib saabuda järsku ja ette hoiatamata. Juht taipab alles tagantjärele, et äsjamöödunud sekunditest ei mäleta ta mitte vähimatki. Ta ei märka takistust teel, foorituld, sõidurajast välja kaldumist. Kõige sagedamini esineb mikround öösiti koidueelsetel tundidel, mil organism on harjunud magama. 

Pole päris lõpuni selge, mis ajus mikroune ajal toimub. Mõned ajupiirkonnad jäävad magama, osa püsib ärkvel. Ajakirjas Nature kirjeldatakse katset, kus rottidele ei antud pikema perioodi vältel piisavalt uneaega. Kuigi loomad paistsid täiesti ärkvel ja tegusad, mida kinnitas ka ajutegevuse aktiivsust kirjeldav elektroentsefalogramm, täheldati ometi, et rottide üksikud ajupiirkonnad olid vajunud „kohalikku unne“. Mida kauem rotte ärkvel hoiti, seda enam „kohalikku und“ esines ja seda rohkem tegid loomad koordinatsioonivigu.

Autojuht jäi roolis magama. YouTube

Kui auto soovitab puhata

2008. aastal juurutas Volvo esimese sõiduautotootjana juhi väsimust tuvastava süsteemi nimega Driver Alert Control, tänaseks on analoogilised seadmed olemas juba paljudel firmadel. Tavaliselt jälgivad need sõiduki liikumissuuna muutusi ja ohusignaaliks on olukord, kus juht mõnda aega rooli minimaalselt liigutab (see peaks olema aeg, mil väsimus võimust võtab), seejärel aga teeb tavalisemast järsemaid ja suurema amplituudiga liigutusi (kui sohver äkitselt avastab, et istub endiselt roolis ja peab autot juhtima). Muidugi jätab selline tuvastamismehhanism väga laiad võimalused möödapanekuks ja auto võib juba kümme minutit pärast sõidu alustamist hädakisa tõsta. Ent kui sõit on ikka juba paar tundi kestnud, tasub pausipidamise soovitust tõsiselt võtta. Mõnikord piisab sellestki, kui auto kinni pidada ja kolm tiiru ümber selle joosta – turvalises kohas muidugi.