70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Tuhanded sakslased kutsuti ootamatult kodumaale, kiiruga müüdi mööblit, asju...

 (80)
1939 - Eesti Päevaleht
1939 - Eesti PäevalehtFoto: EPL

Oktoober 1939 oli murelik kuu: samal ajal, kui käis baaside valmistamine ning Nõukogude vägede sissemarss, samal ajal asusid Eestist lahkuma tuhanded sakslased, sest Hitler oli kaasmaalased kodumaale kutsunud. Avalikus retoorikas ei seostatud lahkumist Nõukogude Liidu ohuga ega ka vastselt sõlmitud nn baaside lepinguga. Vastupidi, kinnitati, et need tegevused ei ole kuidagi seotud. Kuidas sündmused oktoobris rullusid ning kuidas kajastas neid meie ajakirjandus? Kuu aja jooksul ilmus sakslaste lahkumisest mitmeid fotoreportaaže.

Näide kiirustamisest: sakslased saatsid laevad Tallinna enne, kui eestlastele teatasid

Teades tagantjärele Molotov-Ribbentropi paktiga sõlmitud salajast lisaprotokolli, mis jagas Eesti Nõukogude Liidu huvisfääri, on ju üsna loogiline, et Saksamaa kutsus kaasmaalased koju. Ka Saksamaa ja Nõukogude Liit jõudsid sakslaste kojukutsumises kiirelt ühele meelele, Saksamaa väliminister Ribbentrop ja Molotov saavutasid ühise arusaamise septembri lõpus.

Suured laevad saadeti inimestele Baltikumi järgi kohe oktoobri alguses: juba 4. oktoobril läksid esimesed laevad Saksamaalt teele ning need jõudsid Pärnusse ja Tallinnasse 6.-7. oktoobril.

Siis, alles 8. oktoobril teavitas Saksa saadik ametlikult välimisminister Selterit inimeste
ümberpaigutamisest.

Järgmisel päeval hakkasid läbirääkimised, mis lõppesid 15. oktoobril, kui allkirjastati protokoll Eestis oleva saksa rahvusrühma üleviimisest Saksamaale. Eesti valitsusele tuli baltisakslaste lahkumine üllatusena; kõik toimus kiirelt. Kuid ametlikus teadaannetes rõhutas Eesti valitsus, et Saksa valitsus on rõhutanud, et sakslaste kojukutsumine ei ole seotud nn baaside lepinguga, vaid et saksa rahvale on uued ülesanded.

"Saksa aktsioon ei seisa ühenduses Eesti ja Nõukogude liidu vahelise abistamislepinguga," kinnitas Päevalehes pealkiri 9. oktoobri lehes.

Sakslased järgevad füüreri kutsele

Hitleri "kutse" võeti vastu kui paratamatus, selle vastu ei olnud avalikku vastuhakku. Aga on selge, et lahkumine oli kindlasti masendav. Kaasa tohtis võtta vaid isiklikku vara nagu riided, majapidamistarbed ja ehteid. Kogu muu vara pidi hiljem hüvitatama. (Selle kokkuarvutamisega Eesti Vabariigi ajal lõpule ei jõutud, see kestis, kuni 1941 maksis N. Liit Saksamaale 150 miljonit marka)

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL


Sakslaste lahkumise fotoreportaažid

"Eile oli liikumine Saksa kultuurivalitsuses väga elav, inimesed tulid ja läksid, et õiendada mitmesuguseid küsimusi. Meie fotolääts on tabanud reisimurede pärast askeldavaid sakslasi. Keskel vanem daam palvetab Vabadussõjas hukkunud Balti rügemendi mälestussamba juures," kirjutab pildiallkiri Päevalehe reportaažil.

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL

Sakslaste lahkumise pildiridadel midagi kadestamisväärset ei ole.

"Näeme ümberasujaid trügimas Scheeli panga treppidel. Sinna panka maksavad lahkuvad sakslased oma raha, sest seaduse alusel lubatakse neil kaasa võtta 50 krooni," kirjutavad pildiallkirjad.

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL

Haapsalust Tallinna saabuvate seas on kaamerasilma ette jäänud kepi najale toetav ja sallidesse mässitud vanaproua, kelle kohta on pildiallkirjaski kaastundlikult öeldud: "vana tudike, kel pole uuele kodumaale kolimine vist sugugi kerge."

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL


Maarahvas ostis antiikmööblit

18. oktoobril 1939 lahkus esimene laev.

Loe veel

Nüüd ilmusid regulaarselt teated lahkumiste kohta, sest järgneva kuu aja jooksul läks teele 18 suurt laeva. Teadetest võis lugeda ka seda, kuidas "esialgses ärevuses prooviti müüa oma varandust kiirelt odava hinnaga" ning et ka "Eravarandusi, peamiselt antiikset mööblit on lahkuvad sakslased müünud rohkelt maainimestele, kes antiikset mööblit viivad suurtes koormates maale."

Ka leiab teadetes loetelusid kultuurieliidi kohta, kes lahkuvad. Suleti ju koole, kultuuriseltse. Ka baltisakslaste ärid vajasid kiirelt uut omanikku.

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL

Ka leiab neid, kes asusid koguma mahajäävat kraami annetusteks. Näitena üks sellekohane teade kuulutuste leheküljelt:

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL

Laevadele viidi ka haiged ning vanadekodu inimesed: ka neist paljud tuli laevale tassida.

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL

Lahkujate seas oli osaliselt ka eestlasi; kokku lahkus 12 660 inimest, Baltikumist kokku 60 000 ning nende asupaigaks said Poola vallutatud alad.

1939 - Eesti Päevaleht Foto: EPL

Vaata väljavõtteid Päevalehest, mis kirjeldavad baltisakslaste lahkumist!

Loos kasutatud materjalid:
- Päevaleht aastast 1939
- "Eesti Ajalugu",
Seppo Zetterberg (2009)