70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Sõja lõppakordid Eesti pinnal fotodes: Punaarmee tungib peale, Võru põleb, Tartu on varemeis
Veebruaris toodi Narva rindele kolm Eesti pataljoni ja 22. Eesti-SS diviis. Uutest mobilisatsioonidest saadi sinna täiendust. 1944. aasta juuni alguseks kuulus Eesti SS-diviisi juba 16 200 meest.
Nõukogude Liidu lennukid olid pommitanud Eesti linnu, Narvat märtsi alguses, Tallinna hävitav pommirünnak oli 9. märtsil.
Narva rindel oli pidev lahingutegevus. Saksa armee hülgas Narva ning tõmbas oma väed Tannenbergi liinile 24. juulil. Kui 1944. aasta suvel oli kogu Saksa idarinne kokku varisemas, siis Narva rinne, mis nüüd oli taandud Sinimägedesse, oli ainus koht, kus Saksa väed suutsid Punaarmeed paigal hoida.
Hitler kutsus väed tagasi 16. septembril ja andis käsu Eesti ala maha jätta.
Põhja poolt tulevad väed hõivasid Jõhvi 19. septembril, Rakvere järgmisel päeval ning Tapa 21. septembril.
Eestis valitses sel hetkel segadus: veel üritati põgeneda - ka Otto Tiefi valitsus lahkus septembris Rootsi, samuti evakueerus Saksamaale tuhandeid tsiviilelanikke.
Viimaseid lahinguid peeti aga Saaremaal: kindlustatud Sõrve säärel oli 10 000 meest, kellest võitlusvõimelised olid 4000 ning Hitler oli andud käsi hoida saarenukki viimase meheni. Veriseim lahing peetri 8.-9. oktoobri öösel Tehurmardil, kus kohtusid lahkuvad sakslased ja pealetungivad punaarmeelased. Viimaks novembris evakueeriti vähem kui 5000 Saksa sõjavälast Sõrvelt Kuramaale.