Kuid vaatame korraks, mis eelnes Eesti jaoks ärevale septembrile ning kuidas meie riigijuhid sõja alguses näitasid, et kõik on endine.

Väike, rangelt neutraalne Eesti ja "most schoking" dokument

Eestis oli 30ndate lõpus olukorras, kus välispoliitiliselt ei olnud toetuda õieti millelegi: Eestil tuli oma iseseisvuse säilitamiseks rajada välispoliitika rangele neutraliteedile. See oli kilp, mille varjus kardeti siiski enim just Nõukogude Liidu mõjusid. Pigem loodeti kaitset Saksamaalt.

Vastukaaluks Saksamaa mõju kasvamisele andis Nõukogude Liidu välisasjade rahvakomissar Litvinov Eesti saadikule August Reile märtsis 1939 üle noodi ühepoolse garantiikinnitusega, millega meenutati 1920. aastate rahulepingut ning 1932. aasta mittekalleletungipakti. Teatati, et Nõukogude Liit ei jää passiivseks, kui mingi kolmas osapool üritab hävitada Eesti või Läti iseseisvust. Nõukogude Liit on vajadusel valmis näitama tegudega – tuues Punaarmee Baltikumi –, et ta on huvitatud Eesti ja Läti nii poliitilise kui majandusliku sõltumatuse säilitamisest. 

Seppo Zetterberg toob oma raamatus "Eesti ajalugu" selle noodi selgitamiseks hea näite. Prantsusmaa peaminister Daladier ütles Ameerika Ühendriikide Pariisi suursaadikule, et Nõukogude Liidu noot Eestile on kõige jahmatavam asi, mida ta kunagi lugenud on - "most schoking" dokument:

"See tähendas lihtsalt, et Nõukogude Liit võttis endale õiguse siseneda Eestisse ükskõik millisel Nõukogude valitsuse leiutatud ettekäändel."

Sõja alguses näitasid riigijuhid, et on rahulikud

Sobiv ettekääne ei laskud ennast liiga kaua oodata, see saabus septembri keskel, mil sõda oli juba alanud ning Molotov-Ribbentropi pakt sõlmitud. Ettekäändeks oli mootoririkkega Tallinna sadamasse saabunud Poola allveelaev Orzel, mis öö varjus põgenes.

Kuid hüppame korraks kevadesse tagasi ning vaatame, kuidas 1. septembril tulnud sõjateade Eestis vastu võeti. Kevadel sõlmiti Saksamaaga mittekallaletungi leping: nüüd oli Eestil mittekallaletungilepingud nii Nõukogude Liidu kui ka Saksamaaga. Ülemjuhataja Laidoneri hinnangul satuks Eesti ja kogu Baltikumi tulevik nüüd ohtu sellest hetkest peale, kui Nõukogude Liit ja Saksamaa omavahel kokku lepivad.

Kõik me teame täna, et Molotov-Ribbentropi pakt (MRP) sõlmiti 23. augustil ning selle olulisem osa oli just salajastes lisaprotokollides. Toona ei olnud see meie poliitikutele teada.
Eesti Päevalehe väljavõtted aastast 1939

Sõda algas ja Päts läks Tartus Vanemuise uue maja avapidustustele

Enne, kui asuda 1939 aasta ajalehti sirvima, tasub meenutada, et ajakirjandus toona vaba ei olnud. Alates nn vaikiva ajastu sisseviimisest tegutses Eestis nn propagandaministeerium. Tegelikult polnud tegu eraldi ministeeriumiga, vaid siseministeeriumi haldusalasse kuuluva riikliku propagandatalitusega. Lisaks ajakirjanduse sisu kontrollimisele võttis see talitus ette näiteks ka perekonnanimede eestistamise, sinimustvalgete laualippude levitamise jms rahvuslikud algatused. Juba 1938. aastast tegutses amet erilise innuga, sest ärev rahvusvaheline olukord sundis tsensorid eriti hoolikalt valima, mida julgeti avaldada.

Tänapäeva meediatarbijale on seega ka toonased lehed kummalised lugeda: kontrollitud infovoogu jõudsid sõnumid, mida riiklik uudisteagentuur ETA oli heaks kiitnud.

Septembri alguses trükiti sõja alguse puhul eritelegramm, selle vastu on lugejahuvi suur. Sellele järgnes rahustav kinnitus, et Eesti on neutraalne. 

4. septembril ilmus aga reportaaž pealkirjaga "Tartu suurpidustuste tähe all", mis on ehitud nelja fotoga, kuidas president saabub vanikutega ehitud Tartusse, paneb Kaitseliidu hoonele nurgakivi ning jäädvustatakse Kivisilla taustal paraadi vaatamas. Ka järgnevatel päevadel näeme pilti teater Vanemuine avapidustustest ning ka sellest, kuidas president Tartus rongile läheb, et Tallinna sõita.

Väline visuaal koos vastvalminud Vanemuise teatriga viitab, justkui oleks kõik korras.

4. septembril trükiti ära ka Pätsi sõnavõtt. Päev varem peetud kõnes rõhutas president, et "Eesti võib minna rahulikult vastu rasketele aegadele, sest ta on osanud korraldada suhteid suurte naabritega." Vajadusel on aga Eesti valmis kaitsma oma iseseisvust rahva ühisel jõul.

Vaata ajalehe "väljalõikeid" galeriist!

Loos kasutatud materjalid:

- Päevalehe "väljalõiked" aastast 1939
- Seppo Zetterberg, Eesti Ajalugu (2009)
- Laura Vaan, Propagandatalitus Eesti Vabariigis, (Tartu Ülikool, Eesti ajaloo osakond, magistritöö, 2005)