70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Aasta pärast mahalaskmist maeti Tartus ligi 200 massimõrva ohvrit

 (136)
Artiklis on häirivad fotod
Leinajad aastal 1942. Maetakse 8 juulil Tartu vanglas hukatuid. Esmalt olid kõik maetud suurde ühishauda.
Leinajad aastal 1942. Maetakse 8 juulil Tartu vanglas hukatuid. Esmalt olid kõik maetud suurde ühishauda. Foto: Karl Hintzer, ERA

Aasta 1941: Saksa armee pealetung tähendas seda, et taandudes hävitas Punaarmee kõik, mis oleks võinud sakslastele oluline olla. Nn põletatud maa taktika käigus põletati ja hävitati hooneid, vahel ka terveid külasid. Moodustatud olid hävituspataljonid, kes tapsid ja piinasid sadu inimesi. Kõige suurem massimõrv sooritati 8. juuli öösel 1941 Tartus, kus korraga tapeti suisa 192 inimest. Kes nad olid?

Tartu vangla oli 1941. aasta juulis taas kiiresti täitunud, kuigi seal asunud vange (üle 600 vangi oli seal varem) olid hakatud juba viima Siberi vangilaagritesse. Tartu vanglasse saadeti nüüd inimesi Lõuna-Eestist ning pidevat tõid sinna lisa hävituspataljonlased.

Mingit uurimist ega juurdlust vahialuste süü üle ei toimunud.

Paar päeva enne seda, kui punaarmee jättis Tartu maha, võeti vastu otsus vangid hukata.

Vanglas viibinud 223 inimest lasti maha 192 (172 meest ja 20 naist), hukatute hulgas oli palju töölisi, käsitöölisi, õpilasi, ametnikke,
haritlasi ja talupoegi Tartust, Tartu ümbrusest ja kaugemalt.

Nende seas tuntud kirjanik Jüri Parijõgi, näitleja Ida Suvero, Tartu-Maarja koguduse õpetaja ja August Usai (Petseri gümnaasiumi direktor ja V Riigikogu liige).

Sügavad 2,5-meetrised augud olid valmiskaevatud, tapetud heideti sinna ning lähedal asunud kaevu. Ühishaud oli kaetud mullaga, mille peale oli pandud palgijuppe, plekitükke ning lauajuppe.

Seotud lood:

Ohvrid maeti ümber 25. märtsist 1942 kuni maikuu alguseni Pauluse kalmistul paiknevasse ühishauda.

Leinajad aastal 1942. Maetakse 8 juulil Tartu vanglas hukatuid. Esmalt olid kõik maetud suurde ühishauda. Foto: Karl Hintzer, ERA

NKVD poolt tapetute väljakaevamine leidis Tartu vanglas aset 15. ja 16. juulil 1941.

Siin oli 193 surnukeha, enne oma lahkumist 8. juulil 1941 lasti maha vähemalt 199 arreteeritut:

NKVD ja NKVD poolt tapetute väljakevamine Tartu vanglas 15 ja 16 juulil 1941. Siin oli 193 surnukeha, enne oma lahkumist 8. juulil 1941 lasti maha vähemalt 199 arreteeritut Foto: erakogu

Lisaks neile leiti kuus mõrvatut Riia ja Pepleri tänava nurgal asunud Eesti NSV Siseasjade Rahvakomissariaadi Tartu osakonna maja aiast ja keldrist. Nende seas olid insener Boris Klompus, autojuhid Arnold Puusik ja Teodor Fiskar.

Nende surnukehade väljakaevamine ja tuvastamine leidis samuti aset juulis 1941.

II MS. Tartu NKVD osakonna tagahoovist kuue surnukeha hauast väljakaevamine. Need inimesed tapeti 1941. aasta juulis. Foto: erakogu

Loe esimese Nõukogude okupatsiooni aasta kuritegudest siit:

70 AASTAT SÕJA LÕPUST: Arreteerimised olid nii kiired, et käsud vormistati hiljem (Artiklis on häirivad fotod) Loe Saksa armee pealetungist ning Punaarmee taandumisest siit:


70 AASTAT SÕJA LÕPUST: N. Liit hoidis Tallinna viimase hetkeni, lahkuti, kui sakslane oli eeslinnades

Ajapikku õnnestus kõik Tartu massimõrvas tapetud tuvastada; ohvritest tuvastati algselt: 

Osvald Adler - põllumees
Nikolai Agapov
Leonhard Andresson - apteegitöötaja
Ernst Anton Karl Bitter - mehaanik
E. Blomquist
Boris Clompus - insener
Uno Eelmäe
Peeter Elterman
Henn Ennok - raudteelane
Therese Gengelbach
Richard Haugas
Alfred Hiielo - raamatupidaja
Karl Ilves
Paula Isala
Endla Hugo t. Jaaniado - juuksur
Karl Aleksandri p. Jaaniado - Eesti Panga Tartu osakonna ametnik
Johannes Jakobson - relvameister
Loviisa Jakobson - taluperenaine
Aliide Joonas - õmbleja
Nikolai Juga
Hugo Jürgens - kangur
Olga Kaart
Natalie Peetri t. Kalamees - käsitööõpetaja
Artur Kihu - põllumees
Aleksander Kiisk
Karl Kippasto - transporditööline
Peeter Kivisild
Arved Koks või Kons
Gustav Koojärv
Märt Kukkes
Leopold Kuld
Reinhold Kuld
Marie Kullam - põetaja
Davit Kurg
Jaan Käärik - end Jõgeva vallavanem
Johannes Laagus - linnaametnik
Peeter Lazar
Eduard Luik
Aleksander Lummel
Leida Luusepp
Adolf Maran
Vladimir Mattin
August Mets
Karl Mutso - sõjaväelane
Jaan Muuga
Arved Nolcken
Karl Nurk
Karl Oja (?)
Heino Ojamaa
Leonhard Osso
Veigo Otsa
August Padar
Ida Padari - näitlejanimega Suvero
Juhan Padari - ohvitser
Armanda Peitel
Evald Piirisild - Petseri linnavalitsuse arveametnik ja hiljem A. Le Coq'i ekspediitor
K. Pohla
Juhan Raamat
Ülo Raidna
Evald Rasva
Leo Raudsepp
Vello Rutnik
Hermann/Salman Rosenko
Bernhard Sermat
Taso Schulzenberg
Gustav Sikk
Robert Silling
Karl Simson
Kristjan Sults
Ilmar Talbre (Taube)
Karl Tamm - kaupmees
Hermann Torn
Julius Voldemar Trall - kaupluseomanik
Alfred Tsekulit
Elvi Tõemets
Aleksander Tõnisson
Erik Tõnisson
Karl Ulst
Mihkel Vaher
Villem Vahi
Harri Vene
Alo Viliste
Ferdinand Võsu.

Loos kasutatud materjalid:
- "Estonia 1940-1945 Reports of the Estonian International Commission for the Investigation of Crimes Against Humanity"
- "Eesti ja kommunism. Punane terror ja genotsiid" Mart Laar ("Kommunismi must raamat")
- Wikipedia