"Tegemist on esimese õhus püsiva lennumasinaga, mille kiirendamiseks ei kasutata ühtegi liikuvat osa," ütles MIT aeronautika ja astronautika professor Steven Barrett CNN-ile. Tema sõnul võib tehnoloogia aidata luua vaiksemaid, lihtsamaid ja emissioonivabasid õhusõidukeid.

Teadlaste loodud viie meetrise tiivaulatusega lennuvahend lendab tänu "ioontuultele", ehk elektrodünaamilisele tõukejõule, mida võimaldab õhusõiduki tiibade alla ehitatud spetsiaalne süsteem.

Terve lennuki laiusesse elektroodi ühte otsa tekitati aku abil 20 000 voldi suurune pinge, kuid samal ajal oli tiiva tagaosas -20 000 voldine pinge. Kahe pooluse vahele tekkis elektriväli, läbi mille liikusid õhust kogutavad ioniseeritud lämmastikumolekulid. Liikuvad molekulid tekitasidki "ioontuule", mis lennuki tagant välja paiskus ja lennumasinat õhus hoidis.

Kokku suudeti tuule abil lennata umbes 60 meetrit, kuid teadlaste hinnangul ei olnud edasi lendamise puhul probleem selles, et lennuk ei olnud võimeline edasi lendama, vaid selles, et testlendudeks kasutatud võimlas lihtsalt ei olnud pikemaks lennuks ruumi. Kokku suudeti vahemaa lennukiga läbida vähemalt kümnel korral, seega ei olnud tegemist vaid ühekordse õnneliku juhusega.

Kuigi tuul on võrdlemisi nõrk ning praeguse lahendusega reisilennukit õhus ei hoia, on teadlased positiivsed ning loodavad, et esialgu võiks lahendust proovida väiksemate õhusõidukite, näiteks droonidega, mille osakaal lähiaastatel tõenäoliselt hüppeliselt kasvab. Massiline droonide hulk oleks aga mürareostuse seisukohast tõsine peavalu ning just siin võiks uuest ja vaiksemast lahendusest märkimisväärselt kasu olla.

"Tegemist oli kõige lihtsama võimaliku lennukidisainiga, mis me välja suutsime mõelda. Eesmärk oli tõestada, et ioontuule abil on võimalik lennata," ütles Barrett. Tema sõnul on lahenduse puhul teha veel palju - süsteem peab olema suurema kasuteguriga, lennumasin lendama kauem ning lennukit on vaja testida ka välistingimustes.