Tänavusest on teada ka plaanid, et võimalike Hyperloop-ühenduste seas on kaalutud Tallinna ja Helsingi vahelist kiirteed (vaata linke uudiseteksti lõpus).

Selle üks trumpe on tee lühidus: kõigest 90 kilomeetrine tee on Hyperloopi katsetamiseks meeldivalt lühike luua. Enamik seni väljapakutud ühendusi on pigem kordades pikemad.

Esimese kommertskasutuseks mõeldud Hyperloop-raja valmistamiseks loodud ettevõte Hyperloop One korraldas ka avalikke mõttetalguid, et milliste linnade vahel selline ulmeline ühistransport kõige mõistlikum oleks.

USA-s on kaalumisel 11 eri marsruuti, mõni suhteliselt lühike (Bostoni ja Providence'i vaheline, 103 km), mõni palju pikem (Cheyenne-Houston, 1854 km, autoga kuluks 17 tundi, Hyperloopi teel 105 minutit).

Nüüd on selgunud ka 9 varianti Euroopa jaoks, mis on nii tehniliselt kui ka majanduslikult mõistlikud.

Meite ja soomlaste vaheline tee oleks Euroopas väljapakututest lühim, aga mitte ainuke, mis üle mere kulgeb:

* Tallinn-Helsingi: 90 km (üle mere)

* Poola: 415 km

* Holland: 428 km

* Korsika-Sardiinia: 451 km (üle mere)

* Ühendkuningriigi põhjakaar: 545 km

* Hispaania-Maroko: 629 km (üle mere)

* Ühendkuningriigi põhja- ja lõunaosa vahel: 666 km

* Šotimaa-Wales: 1060 km

* Saksamaa: 1991 km

See ei tähenda loomulikult, et peagi ehitamine algab, vaid Hyperloop peab Tallinna ja Helsingi vahelist teed põhimõtteliselt mõistlikuks variandiks.