Lahenduse keskmes on see, et erinevalt tavapärastest jääsulatussüsteemidest, mis hakkavad jääd sulatama väljaspoolt sissepoole, keskendub uus lahendus hoopis pinna ja jää puutepunktil oleva jää sulatamisele. Nii ei pea kogu jääd ära sulatama, vaid see libiseb lihtsalt pinnalt maha.

"Meie töö aluseks on suuresti ehitusenergiasüsteemides olevad suured energiakaod," ütles uurimisrühma liige Nenad Miljkovic. Hoonetes peituvates sulatussüsteemides olevat vedelikku on vaja pidevalt jahutada ja soojendada, samuti läheb suur hulk energiat lihtsalt kaduma ning aastases lõikes on Miljkovici sõnul tegemist olulise energiakuluga.

Uus süsteem kasutaks aga ühekordset elektrivoolupulseeringut, et luua pinna ja jää puutepunktis veekiht, mis jää pinnalt ära juhib. Selleks, et elektrivool pinda juhtida, kaetaks see enne kasutuselevõttu indium-tinaoksiidiga. Enamik olukordades piisaks seejärel jää ära juhtimiseks gravitatsioonist, kuid teatud juhul, näiteks aeronautikas võidaks rakendada ka õhuvoolusid.

Kuigi tegemist on hetkel veel süsteemi prototüübiga, on katsed näidanud, et see toimib väga efektiivselt. Näiteks sulatas töörühm alla sekundi kestnud pulseeringuga jää nii -15 kraadiselt kui ka -71 kraadise temperatuuriga klaasilt, et tõestada, et lahendus on rakendatav nii autoakende kui ka lennumasinate tarvis.

Töörühma sõnul otsitakse nüüd ettevõtteid, kelle abiga lahendus päriselt inimesteni tuua.