Üheksa asja, mis kehaga lennukiga lennates juhtub

 (14)
Üheksa asja, mis kehaga lennukiga lennates juhtub
Lendamine teeb kehaga mitmeid trikkeUnsplash

Lennukiga kauge palmisaare poole on muidugi tore sõita, kuid keha ja tervise jaoks on lennusõit siiski päris kurnav. Expressen.se tõi välja üheksa fakti, mis juhtub kehaga lennuki pardal.

Dehüdratsioon

Dehüdratsioon tekib lennukis alati ja see on ka põhjus, miks stjuardessid reisijatele sageli vett pakuvad. Näiteks kolmetunnisel lennul kaotab inimene 1,5 liitrit vett ning nahk muutub kuivemaks. Arstid soovitavad juua vedelikke nii enne lendu, lennu ajal kui ka pärast seda ja vajadusel nahka kreemitada.

Kõrvaprobleemid

Kõrvahädad tekivad õhurõhu muutustest. Eks kõik teavad seda tunnet, kui kõrvad lennuki maandudes lukku lähevad. Kuulmekiledesse võib lüüa ka terav valu, seda juhtub sagedamini siis, kui lennukisse astudes keha külmetab.

Ei tunne maitset

Kuiv õhk mõjutab ka maitsmismeelt ja selliseid põhimaitseid nagu magus, hapu, soolane, mõru ei tunne me enam nii eredalt kui maa peal. Seetõttu võivad tunduda ka lennukis pakutavad toidud pisut nigelad.

Suurenenud haigestumise risk

Lennukist ja lennujaamadest võib saada kõikvõimalikke viiruseid. Sestap on oluline tihti käsi pesta. Istudes viirusega nakatunud inimese kõrval või vahetus läheduses, on nakatumise oht 80 protsenti.

Kõhugaasid

Kõht töötab kõige paremini siis, kui inimene end liigutab. Pikad lennutunnid istuvas asendis ei mõju kõhule hästi. Seetõttu võiks kõhuhädade leevendamiseks vältida raskesti seeditavaid toite.
 Maos tekivad ka kõhugaasid, mis on tingitud õhurõhu muutustest.

Seotud lood:

Suurenenud verehüübimise oht

Muutunud õhurõhk teeb vere paksemaks ning kui pikalt istudes koguneb veri keha alumistesse piirkondadesse, võib suureneda trombide tekke oht. Sestap on mõistlik aegajalt püsti tõusta ja end pisut liigutada. Ka spetsiaalsetest jalaveene katvatest kompressioonsukkadest on verevarustuse aktiviseerimiseks kasu.

Paistes jalad

Pikalt istudes paistetavad jalad ülesse. Turse tõttu võib tekitada ka lühiajalisi kõnniraskusi. Ka selles olukorras on kompressioonsukkadest palju abi.

Pearinglus ja väsimus

Kui lennuk kõrgustesse sööstab tekib paljudel koheselt uni. See on tingitud muutuvast õhusurvest. Üleval langeb hapniku tase 75 protsenti ja see tekitab väsimust, peavalu ja pearinglust.

Kiirgusrisk

Kiirgusrisk seal üleval on, aga see mõjutab rohkem neid, kes lendavad palju, eriti stjuardesse ja piloote. Kiirguse kogus lennukis on umbes kolmandik röntgenis saadavast kiirguse kogusest.