Toyota robotid aitavad täita inimeste unistust osaleda 2020. aasta Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängudel

 (1)
Toyota robotid aitavad täita inimeste unistust osaleda 2020. aasta Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängudel
Saage tuttavaks: need robotid tegutsevad järgmise aasta Tokyö olümpiamängudelToyota

Saage tuttavaks Toyota robotitega, mis täiendavad ja suurendavad Tokyo olümpiamängudel inimvõimeid ja aitavad tagada liikuvust

Toyota Motor Corporation on Olümpia- ja paraolümpiamängude ametlik koostööpartner. Autotootja eesmärk 2020. aasta Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängudel on pakkuda lisaks ametlikele tavalistele sõidukitele ka muid mobiilsuslahendusi.

Seepärast osaleb Toyota 2020. aasta Tokyo olümpia- ja paraolümpiamängude korralduskomitee robotiprojektis, mis viib Jaapani valitsuse, Tokyo linnavalitsuse ja mängude koostööpartnerid kokku robootikaekspertidega.

Toyota uued robotid aitavad suurendada 2020. aasta Tokyo suveolümpiamängudel inimeste liikuvust eri asukohtades ja mängude toimumispaikades.

Toyota usub, et aidates inimestel oma lootusi ja unistusi tunnetada ning kogeda, muudab ettevõte 2020. aasta Tokyo olümpiamängud veelgi põnevamaks ja edukamaks.

Seotud lood:

„Toyotas on tööstusrobotite tehnoloogial mitmesuguseid kasutusvaldkondi, mis on seotud meie pühendumusega igapäevatoimetuste toetamisele ja inimeste üksmeelsele kooselule,“ rääkis Toyota tuleviku-uuringute keskuse (Frontier Research Centre) tegevdirektor Nobuhiko Koga.

„Alates 2004. aastast oleme töötanud välja abiroboteid, et aidata inimesi, kes ei suuda iseseisvalt liikuda, pidades sealhulgas silmas ka vananevat elanikkonda. Nüüd, kus me oleme muutumas liikuvusele suunatud ettevõtteks, teeme suuremaid pingutusi robootika valdkonnas, et tagada liikumisvabadus kõikidele inimestele. Liikuvuse tagamine kõigile ei hõlma üksnes inimeste või asjade füüsilist transporti ühest kohast teise, vaid ka inimeste virtuaalset liikuvust. See pakub lisavõimalusi uute kogemuste hankimiseks, teistega kohtumiseks ja suhtlemiseks ning emotsionaalseteks elamusteks. Soovime 2020. aasta Tokyo olümpiamängudel köita pealtvaatajate tähelepanu oma abirobotitega, andes ühtlasi oma panuse mängude edukasse korraldamisse,“ selgitas Nobuhiko Koga.

Staadionivõistluste abirobotid valmivad Toyota, 2020. aasta Tokyo olümpiamängude korralduskomitee ja Rahvusvahelise Kergejõustikuliidu (IAAF) koostöös.

2020. aasta Tokyo olümpiamängude maskottrobot Miraitowa/Someity

2020. aasta Tokyo olümpiamängude maskottrobot Miraitowa/Someity Toyota

Kuigi päriselt järgmisel aastal Tokyos kasutatavad robotid võivad olla natukene teistsuguse kujundusega, on siin pildil 2020. aasta olümpiamängude maskottrobot.

Maskottrobot ning üldse robotite kaasamine teeb tulevastest olümpiamängudest ajaloo kõige uuenduslikumad ja tehniliselt arenenumad olümpiamängud.

Lisaks sportlaste ja külaliste tervitamisele ürituse toimumispaikades kavatseb Toyota pakkuda maskottroboti kujul Jaapani lastele uut viisi olümpiamängude nautimiseks.

Maskottroboti ilmeid ja käeliigutusi on võimalik kaugjuhtida ning see pakub suhtlemisel füüsilist tagasisidet. Roboti pea küljes asuv kaamera võimaldab sellel tuvastada läheduses olevaid inimesi ning seejärel silmade abil reageerida ja väljendada eri ilmeid.

Roboti terve keha on liigendatud, mis võimaldab seda juhtida paindlikult ja turvaliselt ning tagab suure operatiivse funktsionaalsuse.

Inimkujuline robot T-HR3 (Humanoidrobot)

Inimkujuline robot T-HR3 (Humanoid Robot) Toyota


Toyota pakub staadionist kaugemal asuvatele inimestele, kel pole võimalik füüsiliselt kohale tulla, võimalust suhelda sportlastega inimkujuliste robotite ja maskottrobotite kaudu. Robot taasesitab mingi etaloni liigutusi.

Nimelt suudavad inimkujulised robotid matkida kaugemal asuva maskottroboti liigutusi peaaegu reaalajas. Peale pildi ja heli kaugedastamise saavad roboti kasutajad kogeda ka subjekti liikumist ja saada füüsilist tagasisidet.

Teisisõnu tähendab eelnev seda, et robot võimaldab ka distantsilt sportlastega ja teiste inimestega suhelda ja näiteks patsi lüüa.

Kaugsiderobot T-TR1 (Remote location communication Robot)

Kaugsiderobot T-TR1 (Remote location communication Robot) Toyota


Natuke sarnase eesmärgiga kui eelmine tutvustatu on ka T-TR1, mis on Toyota USA uurimisinstituudi välja töötatud virtuaalne mobiilsus-/kaugosavõturobot. Robotil on suur, pea elusuuruses ekraan, mille otsa on kinnitatud kaamera.

Kuvades kaugemal viibivatele kasutajatele pilti, aitab robot neil tunda, nagu oleksid nad päriselt roboti juures.

T-TR1 abil aitab Toyota inimestel, kes ei saa üritustest füüsiliselt osa võtta, osaleda üritusel virtuaalselt ekraani abil. Ilmselt on kõige lihtsam selle roboti mõistmiseks ette kujutada kaamerate ja teleülekannete süsteemi.

Abirobot (HSR: Human Support Robot) / teenindusrobot (DSR: Delivery Support Robot)

Abirobot (HSR: Human Support Robot) / teenindusrobot (DSR: Delivery Support Robot) Toyota


Järgmine robot on juba tehniliselt põnevam. Erivajadustega inimestele mõeldud istekohtade juures on olümpiastaadionil Toyota abirobot, mis juhatab külalisi nende istekohtadeni ning viib neile kergeid eineid, kaupu jms, võimaldades neil muretult võistlusi nautida.

Spetsiaalselt 2020. aasta Tokyo olümpiamängude tarbeks loodud Toyota teenindusrobot toimetab tahvelarvuti abil tellitud joogid ja muud kaubad otse pealtvaatajateni.

Kergejõustikuvõistluste puhuks on erivajadustega külalistele eraldatud nii olümpia- kui ka paraolümpiamängudel 500 istekohta ning nii teenindavad robotid hinnanguliselt üle 1000 liikumispuudega inimese (igasse sektsiooni on ette nähtud 16 rida, milles on 32 istekohta).

Staadionivõistluste abirobot (FSR: Field Support Robot / Field Event Support Robot)

Staadionivõistluste abirobot (FSR: Field Support Robot / Field Event Support Robot) Toyota


Need autonoomsete funktsioonidega varustatud eriotstarbelised robotid aitavad korraldada olümpiastaadionil viskespordivõistlusi (nt odaviskevõistlusi).

Robot tuvastab optimaalse liikumisteekonna, liikudes korraldusmeeskonna järel ja vältides takistusi. Samal ajal korjab robot üles ja transpordib viskespordivahendeid.

Robotite kasutamise eesmärk on vähendada võistluste korraldusmeeskonna töökoormust ja aega, mis kulub spordivahendite äratoomisele.