AI- ehk tehisintellektiekspertide seas on üle poolesaja nimeka teadlase, kes töötavad mitmetes mainekates ülikoolides (Cambridge, Cornell, California Berkeley ülikool ja nii edasi) üle maailma.

Sciencealert annab teada, et KAISTil on koostöölepe relvatootja Hanwha Systemsiga. Too on tuntud muuhulgas ka kui kobarlahingumoona arendaja, ehkki seda tüüpi moon on vastuolus ÜRO konventsiooniga. Oma kodulehe teatel on Hanwha Lõuna-Korea juhtiv tegija elektroonilise sõjapidamise, kaugjuhitavate relvade ja tuleviku sõjasüsteemide vallas.

„Ajal, mil ÜRO arutleb, kuidas käsitleda rahvusvahelisele avalikkusele suurt ohtu kujutavat autonoomsete relvade küsimust, on kahetsusväärne, et nii prestiižne asutus nagu KAIST annab hoopis sellisele relvastumisele hoogu juurde,“ ütlevad AI-spetsid avalikus pöördumises. „Seega teatame, et boikoteerime igasugust koostööd iga KAISTi allüksusega selle hetkeni, kuni KAISTI president lubab, et nende keskus ei arenda autonoomseid relvi, mille üle puudub inimkontroll.“

KAIST on üks maailma juhtivad robootika- ja teaduslaboreid: sealsed teadlased on arendanud seinast seina lahendusi vedelatest patareidest haigussensoriteni, kõikvõimalikest robotitest rääkimata.

Uurimiskeskus avati veebruaris

Nagu Sciencealert kirjutab, teatas KAIST omalt poolt, et neil pole Hanwha Systemsiga plaanis mingeid autonoomseid relvi luua. „Akadeemilise asutusena väärtustame me inimõigusi ja meie eetilised standardid on väga kõrgel,“ ütles KAISTi president Sung-Chul Shin Times Higher Educationis ilmunud avalduses. Veel lisati, et KAIST tegeleb ainult sellise tehnoloogia arendamisega, mis inimeste elu parendada võiks.

Korea Times ütleb aga, et riiklik instituut jätkab Hanwhaga koostööd ja kaitsetehnoloogiate arendamist. KT lisab veel, et KAIST ja Hanwha avasid ühise labori tänavu veebruaris ja avamisega kaasnenud pressiteates ütlesid nad, et neil on plaanis üheskoos osaleda "ülemaailmses võistluses autonoomsete relvade arendamise alal". Hanwha tegevjuht Chang Si-kweon ütles siis, et ettevõte teeb KAISTiga koostööd, et pakkuda oma klientidele "innovatiivseid süsteeme, mis kombineerivad tehisintellektitehnoloogiat olemasolevate relvasüsteemidega."

Pärast boikoti väljakuulutamist nimetas KAIST Hanwhat oma kodulehel aga pelgalt IT-firmaks.

Ajal, mil riist- ja tarkvara nii kiiresti arenevad, kardavad paljud eksperdid, et me võime varem või hiljem luua midagi sellist, mida me ise kontrollida ei suuda. Elon Musk, Steve Wozniak ja hiljuti lahkunud Stephen Hawking on vaid mõned tuntud isikuist, kes on ärgitanud valitsusi ja ÜRO-d tehisintellektil töötavatele relvasüsteemidele piiranguid kehtestama. Kui saabub hetk, mil rakette saab sihtmärkida pihta lennutada ilma inimesteta, kes neid kontrolliks, võivad tulemused inimtsivilisatsiooni seisukohast üsna hukatuslikud olla.

Ekspertide avalikus kirjas öeldakse, et autonoomsed relvad oleksid väljaarendatutena kolmas sõjandusrevolutsioon. „Need võimaldaksid sõdida kiiremini ja ulatuslikumalt kui kunagi varem,“ hoiatavad eksperdid. „Despoodid ja terroristid võivad neid kasutada süütute inimeste vastu ilma igasuguste eetiliste piiranguteta. Seda Pandora laegast saab olema raske sulgeda, kui see juba kord avatud on.“

Esmaspäeval arutab asja ÜRO

Järgmisel esmaspäeval on plaanis ÜROs arutlusele võtta selliste autonoomsete relvade keeld, mis on võimelised tapma ilma inimese sekkumiseta.

Probleem on aga selles, et riigid eraldivõetuna soovivad niisugust tehnoloogiat enda sõjaväe heaks siiski arendada, erafirmad aga ei soovi piiranguid oma tehisintellekti arendamisel.

Austraalia New South Walesi ülikooli tehisintellektiprofessor Toby Walsh, kes boikoti KAISTi vastu organiseeris, ütles, et hetkel on käimas võidurelvastumine, mida KAISTi tegevus ainult kiirendab. „Loodan, et boikott rõhutab probleemi teravust ja annab esmaspäeval algavale arutelule hoogu juurde,“ ütles ta. „See saadab selge sõnumi, et AI-ja robootikakogukond ei toeta autonoomsete relvade arendust. Iga muu ülikool, mis plaanib selles valdkonnas laborit avada, peaks hoolega järele mõtlema.“

Korea Times kirjutab veel, et Walshi andmeil olid KAISTil ja Hanwha töös neli projekti, üks neist mehitamata allveelaev.