"See fakt - või kuulujutt -, et Amazon võib tunda huvi Eestisse laienemise vastu, on muidugi suurepärane, ent meie hinnangul võib see olla vaid jäämäe tipp," ütles Chris Robbins.

Tema sõnul on põhjamaad - ning järjest enam ka Balti riigid - maailma suurimatele internetiäridele huvipakkuvad siinsete turvaliste ja stabiilsete valitsuste, jahutuskulusid vähendava põhjamaise kliima ja kõrgekvaliteedilise tehniliste oskustega tööjõu tõttu ning muidugi ka seepärast, et need on lähedal Euroopa peamistele internetikeskustele nagu Frankfurt.

Eesti lisaeelisteks on Robbinsi hinnangul ka võrdlemisi madal tööjõukulu.

„Niisiis võivad lisaks Amazonile siinsele turule laieneda ka veel paljud teised ettevõtted ning see toob endaga kaasa märkimisväärse tõuke välismaistele otseinvesteeringutele meie riiki," arvas Robbins.

Ta märkis, et Tele2 varustamas suuri rahvusvahelisi firmasid kiire valgusoptilise internetiühendusega Põhjamaadest Euroopasse - näiteks Stockholmist Frankfurti - ning näinud ulatuslikku andmekeskuste ehitamist eriti Soome ja Rootsisse. See ühtlasi tähendab nendesse riikidesse sadade miljonite eurode väärtuses välismaiseid otseinvesteeringuid.

Tehnoloogiagigant Amazon ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sõlmisid juuli alguses t konfidentsiaalsusleppe (NDA), mille tagamaad pole siiani selged - küll aga asjaolu, et ettepanek ja ka lepingu tekst pärinevad Amazonilt ning Eesti roll oli see vaid allkirjastada.

„Algatus konkreetselt NDA tegemiseks ja ka alustekst on tulnud Amazoni poolt," ütles Fortele MKM-i asekantsler Siim Sikkut.

Sikkut rääkis, et konfidentsiaalsusleping võimaldab arutada ettevõttel huvide ja koostöökohtade üle nii, et ärisaladused oleksid kaitstud ja samas vajalikul detailsusastmel, et saaks tekkida konkreetsed plaanid.

Ta märkis, et ka MKM ise otsib koostööd ja räägib kõigi tehnoloogiamaailma suurtega, et oleks võimalik kasutada nende erinevaid pilvelahendusi. „Kui keegi vestluspartneritest vajab sellise dialoogi pidamiseks NDA-d, sõlmime neid muidugi veel," ütles Sikkut.

Eestis juba tema sõnul on riigiasutusi, kes hoiavad andmeid USA ja teiste riikide pilveteenuse pakkujate taristul ja teenustes. Seda saab teha vastavalt õigusruumile, võttes just nimelt andmekaitse- ja turbereegleid arvesse.

„Täpset loetelu siinkohal ei saa esitada, aga Eesti riigi pilvepoliitika näeb ette, et erinevaid pilvelahendusi on võimalik asutustel valida - vastavalt andmete iseloomule ja ärilisele vajadusele," ütles Sikkut.