Vastaste põhiargumendiks on see, et kohtunike elu videotehnoloogiaga lihtsamaks tegemine võtab mängust ja otsustamisest ära teatava inimliku mõõtme, kahandab kohtunike autoriteeti ja teeb mängu aeglasemaks, kuna videosid on ju vaja üle vaadata. Korduste pooldajate argument on, et miljonid televaatajad ja staadionil olijad üle ilma näevad niikuinii seda, kui kohtunik vale otsuse teeb, juba mõne sekundi pärast.

Sky News teatab, et seda mõtet väljendas ka FIFA juht Gianni Infantino hiljuti Tšiilis peetud kõnes, kes ütles, et tänapäeval ei ole selline olukord, kus ainsana maailmas ei näe oma viga kohtunik, enam mõeldav. "Ma loodan, et videotehnoloogia on järgmisel aastal Venemaal toimuval MM-il kasutusel, sest seni oleme saanud ideele ainult positiivset vastukaja," ütles ta.

Otsuse peab kinnitama Rahvusvahelise Jalgpalliliidu Nõukogu (IFAB), mis reeglite üle otsustab. Nende järgmine aastakoosolek, kus kinnitus toimuda võiks, toimub järgmise aasta märtsis.

Esimest korda kasutati FIFA turniiril videoabi eelmise aasta detsembris, kui Jaapanis toimusid klubide maailmameistrivõistlused. Videokordused oleksid abiks väravate lugemise või mittelugemise, penaltiotsuste, punaste kaartide ja muude mängu saatust määravate otsuste tegemise puhul. Infantino ütles, et üheks takistuseks võib küll saada see, et kohtunike otsused võtavad varasemast kauem aega, aga spetsiaalse treeningu abiga peaks sellest murest üle saama.

Mõningatel muudel spordialadel on videokordused tavalised - näiteks ameerika jalgpallis võeti need profitasemel kasutusse juba kümme aastat tagasi.