Minu jaoks on robot masin, nagu iga teine. Küsida „kas robot on ohtlik?“ on umbes sama kui küsida „kas sõiduauto või elektrirong on ohtlik?“ . Teatud tingimustel võivad nad olla ohtlikud. Kui neid valesti kasutada või tootja on mõne vea teinud, või kui neid kasutatakse vales keskkonnas, siis võivad nad põhjustada ohtlikke olukordi. Ka seadusandluse kohapealt ei ole robotite jaoks tarvis uusi ning erilisi seaduseid. Ikka tootja, omanik ning kasutaja peavad vastutama. Need on võimalik seadmetele üle kanda seadusandluses suuri muudatusi tegemata.

Mis võib muutuda probleemiks, on see, et mitte ainult robotid, vaid ka teised seadmed ja tehisintellektiprogrammid muutuvad palju keerukamaks ning nende usaldusväärsuse ja turvalisuse tagamine on probleem. Minu jaoks on see fundamentaalne teadusprobleem, kuidas väga keerulise süsteemi nõuetekohast funktsioneerimist tagada. Ma ei suuda selles osas väga häid lahendusi välja pakkuda, aga see peaks olema kompleksne lahendus alates alusuuringutest, kuidas sellised süsteemid üles ehitada, et nad töötaksid õigesti ja nad kellelegi liiga ei teeks kuni seadusandluse ja reguleerimiseni välja.

Robotite töökindluse ja ohtlikkuse juures on üks moment veel: töökindlus on objektiivne omadus – masin või seade kas töötab või ei tööta, nii nagu see on nõuetekohaselt vajalik, aga teine omaette küsimus on inimese arvamus või usk selle töötamise kohta. Näiteks meil Eestis on aeg-ajalt olnud arutlusel e-valimised. Üks küsimus on, kas me suudame garanteerida ja kas või matemaatiliselt ära tõestada, et need algoritmid on turvalised ning meie hääl on kaitstud ja teine küsimus on see, kas inimesed seda usuvad.

Võib tekkida kaks olukorda, kus ühel juhul on väga turvaline süsteem, aga inimesed seda ei usu, ja teisest küljest vastupidi – usaldame tehnilisi süsteeme, mis pole üldse turvalised. Ja pärast kasutatakse seda kurjalt ära.

Kas robotid võivad siis olla ohtlikud? Võivad küll, kui me neid õigesti ei tooda, õigesti ei programmeeri ja kui me tootjatele ei pane kindlaid nõudmisi ning kui pärast ei ole korralikku seadusandlust, mis tagaks, et nad peavad õigesti funktsioneerima. Samuti kui pole ühiskonnas ootust või arusaamist, et see tehnoloogia on aktsepteeritav.

*Pop(up)teadus on projekt, mille eesmärgiks on teadusliku teadmise populariseerimine ja ühtlasi tutvustada laiemale üldsusele eesti teadlasi, kes on leidnud tunnustuse akadeemilistes ringkondades. Kõik nad on oma eriala eksperdid. Pop(up)teadus on projekt teadusest ning inimestest, kes seda teevad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena