Spetsialist selgitab: kas Eestisse maailma suurima päikeseelektrijaama rajamine oleks mõistlik või mitte?

 (83)
Omniva vastutustundlikkuse juht Kristina Seema
Päikesepaneelid EestisFoto: Jaanus Lensment

Nädala algus tõi teateid Abu Dhabist, kus avati maailma kõige suurem elektrijaam, mille nominaalvõimsus on 1,2 gigavatti. Uurisime Tallinna Tehnikaülikooli elektroenergeetikaprofessorilt Argo Rosinalt, kas ja kuidas võiks sellise jaama ka Eestisse ehitada.

Rosin ütles, et kuigi Eestisse sellise jaama rajamine on täna ebareaalne, ei ole see teostamatu. "Sellise jaama rajamine eeldaks võrreldes tänasega oluliselt suurema ja kiiresti reguleeritava avariireservi ning täiendavate tasakaalustavate jaamade olemasolu ning olemasoleva elektrivõrgu tugevdamist ja ümberehitamist," selgitas Rosin.

Samas ei oleks elektrivõrgu praeguse seisuga seonduvad probleemid ainsad, millega tegeleda tuleks - piiranguid seaks ka Eesti ja Araabia Ühendemiraatide geograafilised eripärad. "Eestis on võrreldes Abu Dhabiga aastase summaarse päikesekiirguse vahe ruutmeetrile peaaegu 2 korda väiksem - 1250 kWh versus 2310 kWh," tõdes Rosin. Päikese madala käigu tõttu tuleb ka päikesepaneelide vahed Eestis oluliselt suuremad arvestada.

Kõik see tähendab, et kui Eestisse sarnase tootlikkusega jaama rajada tahetaks, tuleks see oluliselt suurem. "Kuna Abu Dhabis on väga suur otsese päikesekiirguse osakaal, siis pole seal välistatud kontsentraatoritega päikesepaneelide kasutamine, mis Eesti oludes ei oma samaväärset efekti. Olemasolevate andmete põhjal võib vaid oletada, et Eestis samaväärse jaama ehitus tähendaks vähemalt 4-5 korda suurema maaala kasutamist," sõnas Tallinna Tehnikaülikooli professor.

Seotud lood:

Araabia Ühendemiraatidesse ehitatud jaama suurus oli 8 ruutkilomeetrit, seega Eestis tuleks ehitada umbes 40 ruutkilomeetri suurune jaam. See tähendab, et jaam peaks olema pindalalt sama suur kui Tartu linn.

Muuhulgas ka taastuvenergiaallikate tavavõrku ühendamist uurinud Rosin tõdeb, et hetkel pole tohutu päikeseelektrijaam Eesti energeetika seisukohast mõistlik lahendus. "Juhitamatu elektrijaama kulule tuleb alati juurde arvestada nende tasakaalustamise kulu. Seni kui nende summaarne kulu pole fossiilkütustel töötavate jaamadega konkurentsivõimeline, ei saa rääkida tõsiseltvõetavast alternatiivist," ütles Rosin.

Tema sõnul töötavad aga nii elektroenergeetika- ja mehhatroonikateadlased maailmas ja Eestis töötavad iga päev selle nimel, et meil tekiks alternatiivseid ja konkurentsivõimelisi lahendusi energeetikalahendusi, mis praeguseid täiustada ja asendada võiks.