SkyBreathe: tehisintellekt pidi aitama lennunduse põhiprobleemi murda, välja tuli pigem "rohepesu"

 (24)
SkyBreathe: tehisintellekt pidi aitama lennunduse põhiprobleemi murda, välja tuli pigem "rohepesu"
Illustratiivse tähendusega pilt (Foto: Pixabay / SnottyBoggins)

Tehismõistus hakkab lennundust rohelisemaks optimeerima, aga säästab esialgu pigem lennufirmade raha kui keskkonda.

Lennundustööstus paiskas 2019. aastal atmosfääri 915 miljonit tonni süsinikdioksiidi — kokku 12% kogu maailma transporditekkelistest ja 2% üldse kõigist atmosfääriheitmetest. Need arvud ei ilmuta kahanemise märke, pigem vastupidi, kirjutab Inverse.

Prantsusmaal tegutsev andmetöötlusettevõte Openairlines väidab, et suudab andmete nutika optimeerimise abil muuta lennunduse halva maine ökosõbralikuks, kuid selliste püüdluste ajendiks võib olla siiski pigem kasuahnus kui mure keskkonna pärast.

Mitu lennufirmat, nende hulgas Air France, Transavia, Malaysia Airlines, Norwegian, Cebu Pacific, flydubai ja Atlas Air on otsustanud hakata rohelisema maine huvides rakendama Openairlinesi lennundussüsteemi SkyBreathe.

Olemasolevate süsinikuheitmete kompenseerimise asemel aitab SkyBreathe lennundusettevõtetel heitmeid vähendada lennukite mustadest kastidest kogutavate andmete optimeerimise kaudu. Tehisintellekti abil hindab SkyBreathe lennukite sidesüsteemidest, andmesalvestajatest ja lennumarsruutidest pärinevaid sadu tuhandeid andmepunkte.

Seda teavet reaalajas edastatava – nt ilmastikuolusid puudutava – lennuteabega kombineerides koostab süsteem süvaanalüüsi kütuse kulutamise tõhususest mis tahes lennul.

Seotud lood:

Nii loodud informatsiooni on lihtne visualiseerida ja pilootidele tutvustada, et neil oleks võimalik lendude kulutõhususe parendamiseks teha oma töös vajalikke muudatusi, näiteks langetada kiirenduskõrgust või määrata paremini seda, millal tuleks mootorid maandumise ajal välja lülitada.

Algupärane süsteem SkyBreathe on loodud selleks, et koguda tõhususteavet pärast lennuteekonna lõppu. Openairlines pakub ka jooksvalt toimivat pardasüsteemi SkyBreathe On-Board, mis analüüsib andmeid ja jagab pilootidele kütusekulu vähendamise soovitusi reaalajas.

Openairlinesi väitel võivad lennundusettevõtete kulutused kütusele nutisüsteemi abiga väheneda 2–5 protsenti. Ettevõtte osutusel säästsid nende kliendid mullu kokku ümmarguselt 130 miljonit eurot ning tänu vähenenud kütusekulule jätsid atmosfääri paiskamata 590 000 tonni süsinikdioksiidi.

SkyBreathe pakub lennufirmadele võimalust kokku hoida ja samas reklaamida end ökosõbralikena — mis selles siis halba on? Rahalise säästu kõrvutamisel keskkonnasäästuga saab selgeks, et üks on palju suurem kui teine.

Arvestades, et aastas paiskavad lennukid atmosfääri 915 miljonit tonni heitmeid, on 590 000 tonni suurune kokkuhoid lennundusheitmete koguhulgast mitme suurusjärgu võrra tillem. Isegi üheainsa lennundusettevõtte heitmete kogusega võrreldes pole sääst sugugi suur.

Nt paiskab lennufirma JetBlue aastas hinnanguliselt õhku kaheksa miljonit tonni süsinikdioksiidi. 590 000 tonni võrra väiksem heitmekogus ei moodusta sellest palju rohkem kui 13% — ning pidagem meeles, et see 13% säästu koguneb ligi 50 lennufirma kütusekulu vähenemise arvelt.

Mis tähendab, et vastavate meetmete rakendamine peaaegu 50 eraldiseisva lennufirma peal ei kompenseeri isegi üheainsa süsteemis mitte osaleva lennufirma atmosfääriheitmeid.

Kui aga rääkida rahast, mida lennufirmad tehismõistuse abiga kokku hoiavad, paistab teenus palju ahvatlevam. Reaktiivkütus moodustab hinnanguliselt 30% lennu maksumusest, mistõttu saab Openairlines väita, et kütusekulude vähendamine viie protsendi võrra võib aidata säästa kümneid miljoneid dollareid aastas, mis kajastub ka nende statistikas 2019. aasta kohta.

Kuigi taoline lähenemine võib paista väga pisikese sammuna taastuvenergeetilise lennunduse poole, pole palju paremaid valikuid nüüdisajal veel olemas. See aga ei tähenda, et lootus tuleks jätta. Akude ja biokütusega lendavate lennukite arendamine on praegu suur ja kiirelt kasvav tehnikauuringute valdkond.