Riigikogu võtab kasutusele neli robotstenografisti - kolme inimkolleegi pole enam vaja
- Süsteem maksis 400 000 eurot
- Riigikogu stenogrammiüksus kahanes kolme inimese võrra
Riigikogu kantselei haldusdirektor Ahto Saks rääkis, et riigikogu istungite stenografeerimine toimus seni viisil, kus esmalt toimus heli salvestamine kahe minuti pikkuste helilõikudena, mida inimstenografistid järgemööda - nagu konveieril - kirja panid. Paraku jäi see süsteem ajale jalgu ja muutus ka ebaturvaliseks, seetõttu kirjutati valmis hange uue süsteemi loomiseks.
„Nüüd, kaks aastat hiljem ja 400 000 eurot läks ta maksma, on meil süsteem nimega Hans. Heli jätkuvalt salvestatakse, aga küll mitte enam inimese tööna, vaid tehisintellekt teeb selle töö meie eest ära," ütles Saks.
Tema sõnul toimetavad täna inimesed veel selle süsteemi töö tulemi üle ja parandavad vead ning avalikustavad seejärel riigikogu veebilehel, valmib ka masinloetav versioon.
Riigikogu stenogrammi- ja tõlkeosakonna juht Katrin Pever rääkis, et kui hakkasid lahkuma kogenud stenografistid, siis oli väga raske leida uut tööjõudu, kes tahaks pühenduda pikemalt riigikogu stenogrammi tegemisele.
„See töö nõuab inimesel palju. Ta nõuab head õigekirjaoskust. Ta nõuab head silmaringi, et aru saada, mida räägitakse istungil. Samal ajal on see üsna monotoonne töö ja ka füüsiliselt raske, kuna tundide kaupa tuleb istuda sundasendis - see pingutab inimeste silmi, turja, käsi, selga - inimesed küll tulid meile tööle, kuid üsna pea lahkusid parema töö otsinguile," ütles Pever. „Meie unistus oli, et rutiinse töö võiks masin ära teha."
Uus süsteem teeb tema sõnul ära nii konsultantide kui stenografistide töö ning alles jääb vaid toimetajate töö.
„Toimetaja töö algab umbes 20 minutit pärast istungi algust - kui helisalvetus on 10 minutit tööd teinud, on seejärel lülitunud töösse kõnetuvastus ja teinud ka 10 minutit tööd -, siis saab toimetaja lugeda esimest kõnetuvastuse poolt kirja pandud lõiku oma arvutis ja kontrollida, kas see on õige või on mõned vead sisse sattunud," rääkis Pever.
Kui veel kevadel tegi osakonna 21 inimesest 11 stenografisti tööd, siis täna on osakonnas 18 töötajat ja stenogrammi teeb neist kaheksa inimest.
Uue süsteemi nimi Hans tuleb mehelt nimega Thomas Curson Hansard, kes oli inglise trükkal ja kirjastaja, kes esimesena asus trükkima ja avaldama Briti alamkoja istungeid.
Hans paneb Katrin Peveri sõnul paraku kirja selle, mida ta kuuleb. „See tähendab muudatust meie toimetajate töös - me peame olema edaspidi veel tähelepanelikumad, et garanteerida selle, et öeldu mõte jääks õigeks."
Hansu arendas Eesti IT-ettevõte Finestmedia ja see kasutab Tallinna tehnikaülikoolis loodud kõnetuvastustehnoloogiat.
Tehnikaülikooli kõnetehnoloogia labori juhataja Tanel Alumäe märkis, et esmalt tuvastab robot, kas antud hetkel räägib inimene. Järgmine ülesanne on kõneleja vahetumise tuvastamine. Seejärel toimub kõnest teksti tegemine ning selle kirjavahemärkidega varustamine. Kõige lõpuks toimub kõneleja identifitseerimine.
Kõik komponendid põhinevad tema sõnul masinõppel ning eesti keele spetsiifilisust on süsteemis väga vähe. Küll aga toimub süsteemi kohandamine riigikogus tüüpiliselt kuuldavale kõnele - selleks kasutati 1500 tunni jagu käsitsi kirja pandud stenogramme.
Ta märkis, et Hans teeb sõnade tuvastamisel keskmiselt vigu kuue protsendi jagu kogu tekstist.
Finestmedia divisjonijuhi Lauri Esko hinnangul liigub tulevik selles suunas, et üha rohkem rutiinseid tegevusi hakkab tegema meie eest masin. „Et tõsta inimeste enda efektiivsust ja samas ka eelarve kontekstis töid optimeerida.“
Esko sõnul näeb ta Hansul ka suurt ekspordipotentsiaali.
