Hingamisaparaat/ respiraator/ ventilaator on intensiivravis kasutatav aparaat, mis kunstlikult rikastab patsiendi verd hapnikuga. Hingamisaparaadi ühendamiseks haige kas intubeeritakse või teostatakse trahheostoomia.

COVID-19 viirusega jõuavad intensiivravile kopsupõletikuga ja hingamisraskustega haiged, kellel võivad kaasuda eri organite talitlushäired ja veremürgistus. Hingamisraskustega haigetele on ventilaator elulise tähtsusega.

Masinhingamisele üle viidud patsentide puhul on lootust, et organism suudab viiruse siiski alistada. Mingit ravi antud pärgviirusele ei ole ega ole ka vaktsiini: teadlased üle maailma katsetavad olemasolevate ravimite tõhusust, lootus on, et peagi jõutakse esimeste vaktsiinide puhul inimkatseteni.

Kuna hingamisaparaatide põud valitseb kogu maailmas, tuleb Euroopa kriisikolletes, sh Prantsusmaal valida, millisele patsiendile lisaõhku võimaldada ja kelle puhul pole sel mõtet: tohtritel tuleb haiged prioriseerida. Vastava juhise on ka Eesti arstid saanud.

7. aprilli seisuga on Prantsusmaal diagnoositud COVID-19 ligi sajal tuhandel inimesel ja surnud on ligi 9 000. Oli paar päeva kui tundus, et nakatumiste ja surmade arv hakkavad langema, kuid siis keeras kõver jälle ülespoole.

Prantsusmaal elab ligi 67 miljonit inimest ning haigestumiste ja surmade arvult ollakse tihedalt USA, Itaalia, Hispaania järel neljandal kohal. Seega on igasugune abi väga teretulnud.

Autotootja saab hingamisaparaate toota küll

PSA Grupp, mis toodab Peugeot’, Citroeni, DS-i ja Opeli märgiga sõidukeid, on koos Valeo ja Air Liquide’iga algatanud kampaania, ja kutsunud liituma rohkem kui 100 eri osapoolt, et kiirkorras Poissy ja Antony tehastes hingamisaparaate valmistada.

Air Liquide Medical Systemsi kõrval on teine tähtis osapool Schneider Electric, mis toodab elektroonikakomponente, mis on vajalikud hingamisaparaatise koostamiseks.

PSA hakkab ventilaatorite mehaanilisi komponente tootma Poissy tehases, komplekteerimine toimub aga Air Liquide’i Antony tootmisüksuses.

Air Liquide’i esindaja lubas, et hingamisaparaatide tootmisega kasumit ei teenita ja need müüakse riigile omahinnaga. Esimesed 1000 hingamisaparaati on juba valminud ja testimises ning saadetakse lähipäevil haiglatele.

Kokku pannakse olemasolevate tehaste tootmisvõimsused, tehnoloogiline oskusteave ja vabatahtlikud töötajad ning selle tulemusena peaks maikuu keskpaigaks olema saavutatud tootmisvõimsus 10 000 ventilaatorit.

Valeo ostuosakond juhib hankeprotsesse ja tarneid, pakub tootearendusalast tuge ning oma oskusteavet plastikute ning mehaanika- ja elektroonikatehnoloogiate alal. Valeo tootmisinsenerid aitavad korraldada ka vajalikke koolitusi.

Kokku osaleb selles algatuses ligikaudu 100 allhankijat, kes kõik annavad oma panuse eri komponentide tootmisele ja tarnetele. Ühe mehaanilise hingamisaparaadi valmistamiseks kulub 300 eri komponenti ja see maksab keskmise auto hinna.

Prantsusmaa on eraldanud kriisiolukorras tervishoiusüsteemile 4 miljardit eurot, et toota ja tarnida vajalikke aparaate, respiraatoreid ja kaitsemaske.

Sarnaselt PSA-le on asunud hingamisaparaate tootma ka Seat Hispaanias ning Jaguar-Land Rover UK-s. USA-s veab autotööstuse sarnast algatust General Motors.

Inimese loomulik ehk füsioloogline hingamine ja aparaadihingamine toimuvad vastandliku põhimõtte alusel: loomuliku hingamise ajal tekitavad hingamislihased hingamisteedes hõrenduse ja õhk voolab seeläbi vabalt kopsudesse.

Masinhingamisel hõrendust ei teki ning aparaadi poolt tekitatud positiivne rõhk peab sissehingamisfaasis rindkere laiali suruma.

Liiga suur positiivne rõhk hingamisteedes võib traumeerida kopsu alveoole ja tekitada täiendavaid komplikatsioone raskes seisundis patsiendile.

Esimesed meditsiinilised hingamisaparaadid valmistati juba XX sajandi alguses. Seadmed kinnitati ümber rindkere ja neid tunti raudkopsude nime all.