Öös on asju: auto öönägemisseade näitab kätte hoonete soojuskaod

 (28)
Öös on asju: auto öönägemisseade näitab kätte hoonete soojuskaod
Bentley Flying Spur Põhjala tehase hoovilFoto: Ylle Tampere

Nullindate alguses preemiumklassis kasutusele võetud öönägemisseade on aastatuhande teise kümnendi lõpuks levinud lisavarustus ka tavaautodel. Aktiivne, infrapunakaameral põhinev, kuni 300 m kauguselt püsisoojaseid objekte tuvastav süsteem on pea asendamatu turvaabi pimedas sõites. See, et kaamera näitab kätte ka hoonete soojuskaod, on tore üllatus.

Teadaolevalt esimene auto, mis suutis läbi ööpimeduse “vaadata”, oli 2000. aasta Cadillac DeVille, laiemalt kasutusse tõi tehnoloogia aga Toyota ning sealt alates on iga endast lugupidav tootja vähemalt lisavarustusena seda pakkunud.

Öönägemisseadmeid on kahte sorti: passiivseid, soojuskaameral põhinevaid ja aktiivseid, infrapunakaamera, radari, lidari ja GPSi kombinatsioonis süsteeme. Nüüdseks kombineeritakse aktiivseid seadmeid oskuslikult tehisintellektiga, millel on võime ohtlikke olukordi ennetada ja rakendada vajadusel näiteks auto hädapidurdust.

Üks “pimenägemise” pioneere on olnud Volvo, tänu kellele on teised autotootjad jalad kõhu alt välja ajama pidanud, et järjest paremaid seadmeid autode varustusse panna.

Seotud lood:

Nii on VAG koostöös FLIR Systems’iga uue põlvkonna kallimad Volkswagenid, loomulikult Audid, Porsched, Bentleyd ja Lamborghinid varustanud öönägemisseadmega, mis tuvastab püsisoojased elusolendid juba 300 m kauguselt ja isegi tihedate puude vahelt.

Meie proovisime seadet uue generatsiooni Bentley Flying Spur´il ja jõudsime järeldusele, et võiksime ühendada lõbu kasulikuga ning hakata korteriühistutele ja majaomanikele hoone soojuskadude ja külmasildade tuvastamise teenust pakkuma.

Muidugi odavamalt kui valdkonna spetsialistid, sest pilt on must-valge ja mitte eriti detailne, aga ülevaate, kui kehvasti või hästi maja on ehitatud või renoveeritud, see ometigi annab.

Maja soojuskadu akendest on suur, aga kohati leidub ka lekkivaid vundamente, räästaaluseid, katuseid jne Foto: Ylle Tampere

Kuidas öönägemisseade töötab?

Bentley uue generatsiooni Flying Spuri lisavarustuse nimekirjast leiab tipptasemel öönägemiskaamera, mis infrapuna kiirte abil skanneerib teed ja selle lähiümbrust kuni 300 meetrit ettesuunas.

Nii saab juht takistustest teada juba enne, kui need tulede valgusvihku jõuavad. Öönägemissüsteem kuvab pildi juhile armatuuril spidomeetri kõrval.

Seadme vaatevälja jäävad inimesed ning loomad tunneb süsteem eraldi ära, märgistades need kollaste kastidega, ja et kaamerapilt on lai, paistavad silma ka puude vahel või kõrval põllul olevad püsisoojased.

Kui tekib kokkupõrkeoht ehk elusolend on sõidutrajektooril, siis muutub kollane kastike punaseks ja helisignaal annab ohust märku.

Samal ajal vilgutab auto takistusele suunatud eraldi valguskiirega (maatriks-leed esituled) kolm korda, et nii autojuhti kui ka auto teele jäävat jalakäijat või ratturit hoiatada. (Jänes, keda Kopli liinidel kohtasime, ohtu ei tunnetanud ja ajas oma jäneseasju rahulikult edasi, aga siis ongi inimese asi loomakest säästa.)

Ohtlike olukordade ennetamisega tegeleb tehisintellekt, mis kogemustest pidevalt juurde õpib, tänu millele peaks iga järgmine kaamerasüsteem targem ja turvalisem olema.

Loe edasi konkreetsetest näidetest ja vaata pilte klikkides SIIN

Hiljuti sõidust tulnud masin paistab teiste vahelt selgelt välja, sest mootor on veel soe Foto: Ylle Tampere