ÕHUS ON ÄIKEST | Trumpi ähvardab Hiina kättemaks

 (112)
Hiina meedia: vastumeetmed on "sõjaks" USAga valmis
ÕHUS ON ÄIKEST | Trumpi ähvardab Hiina kättemaks
Xi Jinping ja Donald TrumpBrendan Smialowski and Fred DUFOUR / AFP / Scanpix

USA presidendi Donald Trumpi selle nädala otsused karmistada veelgi Hiina tehnoloogiagigantide vastaseid sanktsioone ja sellele eelnenud süüdistused koroonaviiruse käivitamise kohta on järjekordsed sammud maailma kahe suurima majanduse ja mõjuala teineteisest lahtiühendamise rajal.

Mis sel nädalal õigupoolest juhtus? Esmalt teatas Washington nädala keskel, et jätab Hiina tehnoloogiatootjad Huawei ja ZTE veel aastaks blokaadiringi ning pikendas juba alates 2019. aasta maist kehtinud korraldust, mil need kanti julgeolekuriski kandvate ettevõtete musta nimekirja selles on kokku 114 maailma ettevõtet).

Sellele järgnes reedel USA kaubandusameti korraldus, mille kohaselt ei tohi need korporatsioonid Ameerikaga seotud ettevõtetelt osta mitte üksnes tarkvara vaid nüüdsest ka hädavajalikku riistvara - olgu või mobiiltelefonide protsessorite kiipe ja pooljuhte.

Näiteks: Huawei kasutab oma telefonide HiSiliconi protsessorites Taiwan Semiconductor Manufacturingi (TSMC) kiipe, kuid nendes sisaldub ka USAs toodetud pooljuhte - ilma USA kaubandusameti erilitsentsita ei tohi see ettevõte enam Huaweile ja ZTEle midagi müüa. Alates reedest on TSMCl nüüd aega 120 päeva, et juba tootmises olevad viimased kiibid Huaweile ära tarnida. Vahemärkusena: TSMC toodab kiipe ka USA tehnoloogiaettevõttele Apple ja protsessoritootjale Qualcomm (Snapdragon).

Seotud lood:

Karm otsus sündis vaatamata asjaolule, et Washington ja Peking olid alles jaanuaris jõudnud esimese kauaoodatud kaubandusleppe peatüki allkirjastamiseni - see käsitles Hiina kohustust osta USAlt teatud koguse sojauba ja muid põllumajandussaadusi.

Hiinas arvatakse nüüd, et Pekingi kannatus on katkenud ja järgnevad vastumeetmed.

"Selle põhjal, mida ma tean: kui USA jätkab ka tulevikus Huaweile võtmetähtsusega tehnoloogia tarnimise blokeerimist, aktiveerib Hiina omakorda ebausaldusväärsete ettevõtete loendi, asub piirama või uurima selliseid USA ettevõtteid nagu Qualcomm, Cisco ja Apple ning peatab Boeingi lennukite ostmise," ütles Hiina Kommunistliku Partei ajakirja Global Times peatoimetaja Hu Xijin oma reedeses reportaažis.

Kuvatõmmis

Ajakirjaniku sõnul näib, et USA teeb hiiglaslikke jõupingutusi Hiina kõrgtehnoloogiaettevõtete pigistamiseks ja sellest on saanud Donalt Trumpi tagasipöördumatu trend. "Hiina vastumeetmed meenutaksid USA-le, et ta peab Huawei survestamise eest maksma ränka hinda," sõnas ta ja kutsus üles Hiinat näitama end suurjõuna.

Aga mis seisus on selles märgilise tähtusega juhtkirjas toodud USA ettevõtted? Boeing oli koroonapandeemia ja 737 MAX turvaprobleemide tõttu koondanud alles aprillis 16 000 töötajat ning Hiina ostud moodustasid sellelt ettevõtte 2018. aasta käibeks koguni 13,6 protsenti. Selle tarneahela katkemine oleks lennukitootjale vähemalt sama valus hoop ribidesse, kui Huawei ilmajätmine hädavajalikust tark- ja riistavarast.

Hetkel täie auruga viienda põlvkonna WiFi võtke arendav Qualcommi käive kukkus esimeses kvartalis 29 protsenti ja ettevõtte vajaks taastumiseks Hiina turgu nagu õhku. Apple'i käibest moodustab Hiina turg 16 protsenti, kuid veelgi olulisem on see, et valdav osa ettevõtte toodetest valmistatakse Hiinas. USA majanduslangus esimeses kvartalis oli aga 4,8 protsenti ning 36 miljonit ameeriklast on end pandeemia ajal uute töötutena arvele võtnud.

Nikkei Asian Review teatel kaotasid Boeing, Apple ja Qualcomm ainuüksi Hiina vastumeetmete kartuse tõttu oma väärtusest 14 miljardit dollarit.

Huawei roteeruv esimees Eric Xu ütles aga juba märtsis, et Hiina valitsus ei peaks istuma ja pealt vaatama, kuidas Huaweid hävitatakse.

Samas vajab ka Hiina ise oma majanduse pandeemiajärgseks taastamiseks USA ettevõtete kohalolekut ning nende väljaajamine võib tähendada iseendale jalga tulistamist. Sellistes oludes oleks kahe majanduse vahelise sideme kiire läbiraiumine katastroofiliste tagajärgedega.

Donalt Trumpi Hiina suuna retoorika ja otsused paistavad seeläbi lähtuvat esmalt tema enda tagasivalimise huvidest ja alles seejärel riigi kaubanduse vajadustest.

Mis puutub pandeemiasse, siis teatavasti vallandus Trumpi hinnangul koroonaviirus Wuhani laboritest, millele järgnes juhtunu varjamine koostöös maailma tervishoiuorganisatsiooniga WHO, et riigil tekiks ajavaru kaitsevahendite kogumiseks. Hiina vasturetoorika räägib aga sellest, et viiruse toimetas Hiinasse USA sõjavägi. Tundub väiklane ja tühi tagantjärgi rusikatega vehkimine mõlemalt poolt, eksole.

Huawei seis on täbarast täbaram

Peamiselt siseturu arvelt veel mobiilitootjate turuosa edetabelis teist kohta hoidev Huawei on hetkel aga vähemalt kolme tule vahel.

Eesti tarbijatena teame esiteks, et selle uusi telefone ei tohi osta, kuna neis on USA sanktsioonide tõttu puudu Google Play teenused ja seega ei tööta ülde või töötavad vigaselt neis valdav osa elutähtsaid rakendusi. Huawei on küll ise loonud oma App Gallery, kuid sellesse ei taha siiani suurt keegi oma äppidest versioone teha. Seega jääbki Huaweil üle oma mobiile müüa vaid siseturul või arengumaades, kus alles avastatakse mobiilimaailma võlusid ja kus pole oluline, kas asukohta näitab Google Maps või mõni alternatiiv. Nüüd siis lisandus mobiilihädade ritta veel USA võimude reedene otsus seade piirangud sellele, kust Huawei tohib oma mobiilidesse kiipe osta.

Teiseks valukohaks on Huawei jaoks märksõna 5G. USA mõjutustegevuse tõttu oma liitlaste hulgas ei julge Läänes ükski mobiilioperaator täna osta oma 5G võrkudesse Huawei tuumikvõrgu seadmeid. Ent 5G on mobiilimaailma suur tulevik, sellele hakatakse rajama kõiki teise tugisüsteeme (kasvõi isejuhtivate autode omi), see annab telekomiettevõtetele tohutu kokkuhoiu, kuna võimaldab ühe saatjaga ära teenindada rohkem kliente ja pakkude neile sadades kordades kiiremaid ja väiksema viivisega ühendusi - see on eelkõige suur kogus raha. Oluline on just pääseda oma seadmetega sisse tuumikvõrkudesse, kuna raadiovõrkude liidetavus teise tootja süsteemidega ei pruugi olla tulevikus võimalik.

Kolmandaks ründavad Huaweid siseriiklikud konkurendid, kes mingil põhjusel on seni Donalt Trumpi sanktsioonidest pääsenud. Näiteks Xiaomi, Oppo ja OnePlus. Neist esimese - Xiaomi peakontor on Hongkongis ehk tunniaja autosõidu kaugusel Shenzhenist, kus on Huawei peastaap - kasv on välisturgudel olnud numbriliselt võimas - käive kasvas seal aastases võrdluses 30 protsenti ja oli neljandas kvartalis juba 40 protsenti. Üldse moodustab Xiaomi käibest välisturg juba 50 protsenti. Vaadates näiteks Euroopat: Huawei müük langes seal aastases võrdluses 40 protsenti, Xiaomi kasv oli aga ligi 80 protsenti ja ta tõusis sellega Samsungi, Apple'i ja Huawei järel juba neljandale kohale. Tõsi, Euroopas müüdid mobiilide kogustelt on Huawei veel Xiaomist kaks korda suurem. Indias on Xiaomi aga juba turuliider 30-protsendise turuosaga. Tuleb küll tõdeda, et Xiaomi mobiilides on Google'i rakendused ja Androidi platvorm kenasti olemas, aga selle tarkvaraline kasutajaliides on väga nõrgalt ja vigaselt arendatud.

Mida on Huawei selle kõige valguses tegema asunud (lisaks sellele, et huvialustes riikides Hiinas valmistatud kaitsemaske kinkinud)?

Esiteks käivad kuulujutud, et Huawei loobub üldse uute mobiilide lääne turule saatmisest ja hakkab selle asemel välja andma vanade mudelite uusi versioone, millel on Google'i rakendused veel kenasti olemas - lihtsalt kõpitsetakse veidi disaini, lisatakse mälu ja uuendatakse protsessorit - Huawei P30 on üks telefon, mis on sellised uuendused juba saanud. Väga kaval lüke, kuna USA sanktsioonid vanadele mudelitele ei kehti. Turul hoitakse ka Google'i vabasid seadmeid, aga neid Forte tõesti osta ei soovita.

Teiseks on palgatud Euroopas terve armee suhtekorraldusettevõtteid, et mõjutada valitsusi lubama neid 5G konkursitele. Väikeses Eestiski on selliseid büroosid kaks: Powerhouse ja Corpore. Eesti on minemas seda teed, et Huweid nimeliselt ära ei keelata, kuid julgeolekuasutused saavad „strateegilistest eesmärkidest lähtudes" otsustada, kelle tooteid tohib sidevõrkudes kasutada ja kelle omasid mitte. Saab olema väga huvitav näha esimest sellekohast otsust Eestis - millised saavad olema reaktsioonid kui näiteks Elisal keelataks mõne oma masti otsa tõmmata Huawei saatjat.

Kolmandaks näitab Huawei oma tugevust seal, kus tarkvara päritolu ei ole nii määrava tähtsusega. Näiteks oleme oma hinnangus leidnud, et tema nutikell Huawei Watch GT 2e on lihtsalt suurepärase hinna ja kvaliteedi suhtega seade.

Huawei jaoks on 2020 ellujäämise otsuse aasta.