Mobiiltelefonid on üldiselt väga halb uudis keskkonnale. Teadlased tegid juba mõnda aega tagasi uurimistöö, millest nähtus, et IT ja kommunikatsioonisektori süsiniku jalajälg üha kasvab. Siia alla kuuluvad kõik arvutid, läptopid, monitorid, nutitelefonid, serverid, internet ...

Isegi kui telefonide endi energiatarbimine kasutuses järjest langeb, muutub suur pilt ainult hullemaks. Kui infotehnoloogia ja kommunikatsiooni osakaal 2007. aastal oli umbes 1%, siis valdkonna saastegraafik sööstab kõrgemale ning samas tempos jätkudes on IT "osakaal" inimkonna süsinikujäljest kusagil 14% kandis aastaks 2040, aga kasv on eksponentne.

Nutiajastu on kurjajuur

Nutitelefonid on eriti salakavalad ja seda mitmel põhjusel. Keskmine nutitelefoni eluiga on umbes kaks aastat ja sisuliselt tähendab see seda, et nende tootmisest tekkiv saaste jaguneb väga lühikese perioodi peale ja on seega ühiku kohta väga suur.

Telefonitootjad muidugi ei tee telefonide pikaajalist kasutamist lihtsaks, sest uusi mudeleid tuleb pidevalt peale ning vanade kasutamist keeratakse sisuliselt jõuga kinni, isegi kui need rohkem aastaid vastu peaksid. Samal ajal ümbertöödeldakse umbes 1 % kõigist nutitelefonidest.

Isegi kui sama telefoni "pidada" kolm aastat keskmise kahe asemel, vähendab see süsiniku jalajälge märkimisväärselt ainuüksi sel põhjusel, et tooraineid peab poole võrra vähem kaevandama.

Eriti kui sul on taskus Apple või Samsungi toode, siis on efekt sarnane nagu sa ostaks kasutatud bensiinimootoriga auto tuttuue Priuse või Tesla asemel - halb mõju keskkonnale on tegelikult (summaarselt) väiksem sest nimetatud näidete puhul on "rohelisem" hoida vana asja kauem elus. Loomulikult pole asi nii must-valge, sest keegi peab ju uusi asju ka ostma, aga põhimõtteliselt, illustreerimiseks on võrdlus pädev.

See oli alles algus

Mobiiltelefonide kasutus ja isegi tootmine on aga köömes võrreldes telefonide toimimiseks hädavajaliku "tugisüsteemiga." Ükski nutitelefon ei tööta ilma mobiili tugijaamade, serverite ja andmeladudeta ning koos telefonide hulga ja võimsuse kasvamisega kasvab ka viimaste energiavajadus.

Ligi poole valdkonna süsihappegaasi emissioonist tekitavad just serverid, mis meie andmeid pilves hoiavad, otsinguid töötlevad ning Instagrami "feedi" toidavad.

Teisisõnu iga "refresh" Facebookis, iga selfi üleslaadimine ja iga rumal Donald Trumpi tweet vajab vähemalt ühte arvutit kusagil maailma nurgas vajalikku tehet välja arvutama.

Krüptorahade kaevandamise energiamahukusest on rohkem räägitud, aga sisuliselt samamoodi vajavad arvutusvõimsust kõik tavalisedki internetitoimingud ja pilveteenused ning probleem seisneb selles, et nimetatud toimingute ja teenuste maht kasvab iga päevaga, et mitte öelda sekundiga.

Mida rohkem on telefone ja andmeid (ning neid on iga sekundiga rohkem), seda rohkem on vaja ka servereid ja arvuteid kõigega tegelema.

Ja teise nurga alt - mida rohkem on rakendusi ja võimalusi, seda vingemaid nutitelefone on vaja, et need jaksaksid kõigega tegeleda. Mida rohkem on telefone ja mida vingemad need on, seda rohkem on vaja servereid ja nii edasi.

Kas sinu röster on juba online?

Asjade internet annab kogu jamale ainult hoogu juurde ning üha rohkem seadmeid hoiab kogu talletamist väärivat sisu "pilves" - see tähendab katkematut liiklust serverites.

Mõned allikad räägivad, et üle kogu maailma laetakse iga päev üles 93 miljonit selfit. Aga lisaks nendele on miljonid ja võibolla isegi miljardid pildid ja videoklipid, mida inimesed kontrollimatult kontsertidel ja muudel avalikel üritustel klõpsivad, sest see kõik on ju nii lihtne.

"Teen 20 pilti ja pärast sorteerin," mõtleb kontserdikülastaja, kuid piltide tegemise ja sorteerimise vahele jääb tihtipeale nende üleslaadimine pilveserverisse, nende taas alla laadimine, kustutamine... ilmselt on valdava enamuse piltide saatus sündida selleks, et üsna pea kustutatud saada. Selle ahela taga on miljardid arvutused, mida protsessorid üle maakera pidevalt läbi ragistavad.

Tänapäeval on internet kõikmõeldavates asjades. Lennukid, laevad, autod, telerid, digiboksid, külmkapp, röster, nutikell... ja serverid ragistavad nii, et maa on must. Põhimõtteliselt sõna otseses mõttes.

Pole raske ette kujutada, kuidas see kõik mõjutab serveriparkide energiatarbimist ning kõige selle arvutusvõimsuse tootmiseks vajaliku (elektri)energia kogust.

Ja kui palju peab kaevandama toorainet, et seda arvutustehnika armaadat toota ja kui tihti tuleb tehnikat välja vahetada, sest selle võimsusest jääb väheks või see vananeb moraalselt. See kõik tähendab keskkonna jaoks täiendavat saastet ning tänaseks on seda nii palju, et võrdlus kogu maailma transpordivaldkonna (sh laevad, rongid, lennukid, autod ja nende tootmine) osakaaluga Maa saastajana muutub asjakohaseks.

Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov tõi näiteks, et tehes kontserdi ajal umbes 100 pilve salvestuvat pilti ning filmides mõned paari minuti pikkused videod, on lõplik energiakulu ja seeläbi õhku paisatud süsihappegaasi kogus võrdne umbes 17 kilomeetri pikkuse autosõiduga.

Ka see pisike sõrmevajutus on omamoodi digisaaste, mille teket võiks ennetada ning suvalised ja huupi tehtud pildid-videod tegemata jätta. Seega, saja halva pildi klõpsimise asemel tasub teha hilisemaks meenutamiseks üks kvaliteetne pilt. Vahetuma kultuurielamusega kaasneb mõttetu digiprügi tekitamata jätmine, hilisema sorteerimisvaeva säästmine ning puhtam loodus,” rääkis Seliov.

Seega mõtle sellele järgmine kord, kui oma hullavast koerast või siputavast lapsest 10 instagrami stoorit salvestad või 30 selfit teed, millest üks kannatab avalikkusele näitamist.