Asjade internet annab kogu jamale ainult hoogu juurde ning üha rohkem seadmeid hoiab kogu talletamist väärivat sisu "pilves" - see tähendab katkematut liiklust serverites.
Mõned allikad räägivad, et üle kogu maailma laetakse iga päev üles 93 miljonit selfit. Aga lisaks nendele on miljonid ja võibolla isegi miljardid pildid ja videoklipid, mida inimesed kontrollimatult kontsertidel ja muudel avalikel üritustel klõpsivad, sest see kõik on ju nii lihtne.
"Teen 20 pilti ja pärast sorteerin," mõtleb kontserdikülastaja, kuid piltide tegemise ja sorteerimise vahele jääb tihtipeale nende üleslaadimine pilveserverisse, nende taas alla laadimine, kustutamine... ilmselt on valdava enamuse piltide saatus sündida selleks, et üsna pea kustutatud saada. Selle ahela taga on miljardid arvutused, mida protsessorid üle maakera pidevalt läbi ragistavad.
Tänapäeval on internet kõikmõeldavates asjades. Lennukid, laevad, autod, telerid, digiboksid, külmkapp, röster, nutikell... ja serverid ragistavad nii, et maa on must. Põhimõtteliselt sõna otseses mõttes.
Pole raske ette kujutada, kuidas see kõik mõjutab serveriparkide energiatarbimist ning kõige selle arvutusvõimsuse tootmiseks vajaliku (elektri)energia kogust.
Ja kui palju peab kaevandama toorainet, et seda arvutustehnika armaadat toota ja kui tihti tuleb tehnikat välja vahetada, sest selle võimsusest jääb väheks või see vananeb moraalselt. See kõik tähendab keskkonna jaoks täiendavat saastet ning tänaseks on seda nii palju, et võrdlus kogu maailma transpordivaldkonna (sh laevad, rongid, lennukid, autod ja nende tootmine) osakaaluga Maa saastajana muutub asjakohaseks.
Tele2 klienditeeninduse direktor Sirli Seliov tõi näiteks, et tehes kontserdi ajal umbes 100 pilve salvestuvat pilti ning filmides mõned paari minuti pikkused videod, on lõplik energiakulu ja seeläbi õhku paisatud süsihappegaasi kogus võrdne umbes 17 kilomeetri pikkuse autosõiduga.