Need on kavas rajada nii tugevad, et peaksid vastu nii lainetele kui ka isegi kokkupõrkele allveelaevaga, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Ühel jahedal detsembri­hommikul sajab Lääne-Norra Bjørnafjordi ääres kerget uduvihma. Autod veerevad praamile viivatele radadele ja jäävad seal pikas järjekorras ootama.

Läbi esiklaasi näevad autojuhid, kuidas praam kai äärde jõuab ning oma sisemuses ootavad autod maale laseb. Alles siis algab uute autode pealesõit.

Aeglased praamisõidud on paljude norrakate jaoks sama vältimatud töölesõidu­rituaalid nagu meilgi saarlaste ja hiidlaste jaoks. Lääne-Norras asuv teelõik nimega E39 on 1100 kilomeetrit pikk ning seda läbiv auto peab seitse teele jäävat fjordi ületama seitsme praamisõiduga.

See ei pruugi igavesti siiski niimoodi jääda. Võimalik, et juba 2035. aastaks on praamisõidust saanud mine­vik ning selle asemel sukelduvad autod 30 meetri sügavusele allveetunnelitesse ehk ujuvatesse torusildadesse, mis on kaitstud nii tuule, lainete, hoovuste kui ka isegi allveelaevaga kokkupõrke eest.

Norra lääneranniku fjordid on tohutu suured. Osa neist on kuni 1,3 kilomeetrit sügavad ja kuus kilomeetrit laiad. Kui norrakad soovivad neid tulevikus ilma praami abita ületada, siis peavad nad kasutama eba­traditsioonilisi tehnilisi lahendusi.

Sestap ongi insenerid võtnud nõuks konstrueerida nn ujuktorutunneli, mis on saanud nimeks SFTB (ingl submerged floating tube bridge) ehk otsetõlkes sukeldatud ujuktorusild.

Erinevalt tavatunnelitest ei puurita sedalaadi tunnelit mitte merepõhja, vaid neid hoitakse umbes 30 meetri sügavusel vee all ujuvana.

Tunnelid ühendatakse kas veepinnal hulpivate pontoonidega või ankurdatakse trossidega mitmesaja meetri sügavuse fjordipõhja külge. Kummagi sõidusuuna jaoks on üks toru, kus võib sõita kiirusega kuni 110 kilomeetrit tunnis.

Ujuval torutunnelil on mitu eelist: esiteks ei ole selle ehitamine sama kallis ja keerukas kui traditsioonilise tunneli rajamine. Norra fjordid on nii sügavad, et tavalises tunnelis peaksid langused ja tõusud olema väga pikad, et tee kalle ei muutuks liiga järsuks ega autosõitjatele ebameeldivaks.

Teiseks saab niisuguse ujuktunneli edukalt peita veepinna alla, nii et tugipostid, mida kasutatakse näiteks tavaliste rippsildade puhul, ei ulatu veest kõrgele välja ega riku vaadet Norra maailmakuulsale loodusele.

Mitu Norra fjordi on ÜRO organisatsioon UNESCO kuulutanud säilitamisväärseks maailmapärandiks.

Loe norrakate plaanidest lähemalt juulikuu Imelisest Teadusest!