Mobiiliarvustus: Sonylt väga sümpaatne uus tipptelefon

Neli tugevust	Neli nõrkust
Kiire protsessor ja 5G	Juhtmevaba laadimise puudumine
Väga kerge ja kompaktne	Kasutajaliidese "konarused"
Korralik kaamera- ja kõlaritekomplekt	Liigne Google’i lembus
Ülikvaliteetne ekraan, vee- ja tolmukindel	Sony oma põhiäppide puudumine

Jaapani tehnikagigant Sony pole mobiilimaailmas suurimate tegijate seas, kuid aeg-ajalt ilmub talt vägagi korralikke seadmeid - äsja Eestiski eelmüüki jõudnud Xperia 5 II on kahtlematult viimaste aastate sümpaatsemaid mudeleid sellelt tootjalt.

Olen ülaltoodud tabelis just neli tugevust ja puudust välja tuues selle seadme suhtes tegelikult ebaõiglane - tugevusi on kahtlematult kordades rohkem. Koguni nii palju rohkem, et mõtted liiguvad selles suunas, kas Sony ei võiks kasu lõigata Hiina suurtootjate raskustest ja tublisti turuosa võtma asuda.

Välimus

Minu sümpaatia võitis see seade kohe, kui olin karbi avanud ja mobiili kätte võtnud. Soliidne, kompaktne, sihvakas ja mis peamine - ülikerge. Kiire pilk tehnilistele andmetele...jah, tunne ei petnud, see kaalub vaid 163 grammi. Jooksurajal ei pane taskus selle olemasolu tähelegi.

Pikkuse (15,8 cm) ja laiuse (6,8 cm) suhe on uue põlvkonna mobiilidele omaselt 21:9. Nurgad ei ole mitmetele varasematele Sony mudelitele omaselt enam täisnurkselt teravad vaid kergelt kumerdatud. Nii esi- kui tagakülge katab kaitseklaas, milleks on uusim ja vastupidavaim Gorilla Glass 6.

Kõik juhtnupud on Sony rootslastest disainerid otsustanud selle mudeli puhul viia paremale küljele. Sealt leiame helitugevuse nupud, integreeritud sõrmejäljelugejaga toiteklahv, eraldi klahv kaamera jaoks (ma ei tea, kas see on hea mõte, kuna füüsilisel klahvil vajutamine panem mobiili paratamatult liikuma) ja nende vahel veel midagi...

...kas on Sony Google'sse nii armunud või pressib viimane talt midagi välja, aga mingil põhjusel on paremale servale paigutatud ka eraldi klahv Google Assistanti käivitamine. No milleks? See on küll üleliigne. Oleks siis veel, et kasutaja saaks seda klahvi ise ümber sättida mõne muu programmi kiireks avamiseks. Lisaks on ka ekraani allosas olev puutetundlik ekraaniklahv mõeldud vaid taaskord sellesama Assistanti (mida Eestis vavealt keegi kasutab) käivitamiseks ja ka seda ei saa kasutaja ise ära muuta (olgu või selleks, et panna sealt avanema lihtsalt Google'i otsing).

Plusspunkte teenib Sony kindlasti ka sellega, et SIM-kaarti sisse-välja liigutamiseks ei pea enam kuskilt nõelasid otsima ja selle asja saab aetud lihtsalt sõrmede abil. Vana kooli kõrvaklappide sisend on sellel seadmel viidud seadme ülaserva, allservas saab klappide ühendamiseks kasutada uue põlvkonna USB-C porti.

Tagaküljel olev kaamerakomplekt ei ulatu tasapinnalt nii palju välja, et mobiil (konkurentidele omaselt) laual liigselt kõikuma hakkaks.

Kokkuvõttes on Xperia 5 II välimusega minu hinnangul kõik parimas korras. Kui vaid seda Google Assistanti klahvi poleks või kasutaja selle funktsionaalsust muuta saaks.

Kaamerad

Kokku on Xperia 5 II varustatud nelja kaameraga kolm taga (12+12+12 Mpix) ja üks ees (Mpix). Kasutusel on ZEISS'i läätsed. Autofookus proovib objekte teravustada 60x sekundis ning seejuures inimeste ja loomade silmi otsida, et need erilise teravusega esile tuua.

Proovisin kaamerad loomulikult järele, tegi täiesti korralikke pilte.

Vaid 3x optiline zoom (+3x digitaalne zoom) pole muidugi just üleliia palju, aga ajab asja täiesti korralikult ära. Üks katse tõi Audi päris kaugelt nähtavale:

Esiteks üllatas see, kui vähe on Sony viitsinud erinevaid pildistamisrežiime programmeerida. Kohe kaameräpis endas on olemas vaid hägustatud tausta režiim. Ehk siis pea kõik on usaldatud automaatika kätte. Küll aga on võimalik äpist kohe edasi liikuda rakendusse, kus saab vähemalt käsitsi paljusid pildistamise parameetreid muuta.

Aga jah, kuigi näiteks makrofotode või öörežiimi ma ei leidnudki, tegi ta tänagi varahommikul pea olematu valgusega jooksurajal (oli tõesti väga hämar) ümbritsevad puud täiesti nähtavaks:

Suurepärane riistvara

Riistvara osas on asi selge - tegemist on tipptelefoniga. Uusim Snapdragon 865 koos 5G võimekuse ja 8GB RAMiga. 128 GB salvestusmälu. Dolby Atmos stereokõlarid koos 360 Rality Audioga annavad välja parimat heli, mida mu kõrvad on ühelt mobiililt iial kuulnud.

Aku test näitas, et tunni ajaga sai aku täidetud 36-lt protsendil 89 protsendini ja veel pool tundi hiljem oli näiduks 100 %. Kui ekraan oli lülitatud maksimaalse 120 Hz peale, siis jõudis aku tagasi 36 protsendi peale täpselt 22 tunniga. Kui jätta ekraanisagedus tavapärase 60 Hz peale, siis võidab nii laadimises kui aku vastupidavuses paarkümmend minutit. Puuduseks on tõesti see, et juhtmevaba laadimine ei ole selle seadme funktsionaalsuste pagasisse mahtunud.

Ekraan ise, niisiis, on viimase aja tipptelefonidele omaselt 120 HZ värskendussageuduse võimekusega. See tähendab sujuvat pildivahetust veebis surfamisel, aga eelkõige lööb see väärtus välja mängude mängimisel.

Seadetes on võimalik ekraanipildi kvaliteet määrata kõrglahutusega Loomisrežiimile. Seadme OLED ekraan on 6,1 tollise diagonaaliga ja HD+ resoga (2520x1080).

Ekraan on sisuliselt lame, mõnemillimeetrised mustad ääred on paraku sellel olemas nii servadel kui üleval ja all - need on laiemad, kui tipptelefonidele täna omane ja tuleb kanda Sony seadme nõrkuste poolele.

Kasutajaliides ja muu

Esimese asjana ehmatab Sony puhul avalehe allaossa kinni keevitatud Google'i otsingukasti vidin - taas Google?!. Kui kõiki teisi ikoone ja vidinaid saab kerge vaevaga eemaldada hoides sõrme selle peal ja ära lohistades, siis selle riba eemaldamiseks tuleb natuke rohkem vaeva näha. Selleks tuleb sõrme hoida avaekraani vabal alal->valida tekkinud menüüs „Avaekraani seaded"->deaktiveerida kõige alumine valik „Näita kiirotsingu kasti".

Kui sellest tüütusest vabanetud, siis muu on Sony telefoni kasutamisel juba puhas rõõm. Ülilihtne ja loogiline svaipimine: näpuga üles - kohe kõik äpid ees (saab veel tähestiku järjekorda panna), vasakule-paremale - avaekraani vaated, nagu ikka.

Väga sümpaatne on rakendus „Mängu täisutaja". See annab võimaluse näiteks kõik teavitused kinni keerata, seadme juhtmenüü riba blokeerida ja muid igati kasulikke sätteid määrata.

Veidi norida tahaks selle üle, et navigeerimismenüüs on Sony välja pakkunud vaid ühe nuppude järjekorraga variandi (tagasinupp vasaku jms). Kõigi rakenduste sulgemiseks võiks ka ikoon vastava osa avamisel kohe näha olla, praegu leiab selle siis, kui kerida avatud rakenduste vaates vasakule täiesti algusesse.

Positiivne on kahtlematult see, et olemas on ühe-käe-režiim ning avakraani kaheks jaotamise võimalus. Puuduseks aga see, et Sony pole ise viitsinud luua spetsiaalselt oma seadmetele mõeldud põhirakendusi - Ilm, E-mail, Kalender, Galerii - kõik need tuleb kasutajal hankida teistelt tarkvaratootjatelt.

Kokkuvõttes on aga tegemist üle pika aja mobiiltelefoniga, mis mulle tõsiselt meeldib - kompaktsesse ja kenasse vormis on paigutatud väga korralik sisu.

Eestis tuleb müügile (vähemalt Elisas on juba eelmüügis) must ja sinine variant. Maksma hakkab ta esialgu 899 eurot - selle kohta ei ütle ma midagi...