Minister Siem kaotas riigiraha jagamise määrusest maksuvõlgade puudumise nõude

 (29)
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul SiemFoto: Kiur Kaasik

Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaminister Raul Siem kaotas täna avalikuks tehtud internetivõrkude rajamise toetusmäärusest ära maksuvõlgade puudumise nõude.

Kui EKRE minister Siem saatis 8. mail telekomiettevõtetele oma määruse kavandi ettevõtetele arvamuse avaldamiseks, siis sisaldus selle §9-s täiesti tavapärane rusikareegel: „Toetuse taotleja ei tohi omada riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlga."

Möödus neli kuud kooskõlastamisi ja ümberkirjutamisi ning nagu nõiaväel on määruse jõustunud versioonist see lause kadunud. Sõna "maksuvõlg" on määrusest täielikult kadunud.

Säilinud on vaid esialgseski versioonis olnud üldine keeld: „ei tohi olla raskustes ettevõtja vastavalt üldise grupierandi määruse artikli 2 punktile 18", mis räägib raskustes ettevõtjate päästmise toetamisest.

Ühe võimaliku rahataotleja - Levikom Eesti OÜ - maksuvõlg tekkis juba 2018.aasta keskel ja on täna enam kui 212 000 euro suurune. Märtsis oli selle suuruseks 139 108 eurot ning sel hetkel oli võla juures ajatatuse märge, mis on nüüdseks kadunud.

MKM selgitas, et kogu taristu määrus lähtub valitsuse määrusest, mis räägib kriisi mõju leevendamiseks ette nähtud toetusmeetmete üldtingimustest ning see paneb juba maksuvõla teema paika.

Seotud lood:

Määrus ütleb, et toetust võib maksta üksnes juhul, kui taotlejal puuduvad 12. märtsi 2020. a seisuga riiklike maksude maksuvõlad või on need taotluse esitamise ajaks tasutud või ajatatud ning taotleja on täitnud taotluse esitamise ajaks maksudeklaratsioonide ja majandusaasta aruannete esitamise kohustuse.

Seega on võimalik, et ettevõte, mis oli märtsis oma maksuvõlad ajatanud, ent nüüdseks on tema maksuvõlg kasvanud ja see pole enam ajatatud, võib siiski riigilt toetust saada.

Siemi meetme maht on 6 miljonit eurot ning sellest antakse sideettevõtjatele investeeringutoetust järgmise põlvkonna elektroonilise side juurdepääsuvõrgu ehitamiseks, mis võimaldaks võimalikult paljudel sihtpiirkondades asuvatel lõppkasutajatel ülikiire ehk vähemalt 100mbit/s kiirusega ühenduse kasutamist.

Toetuse andmiseks korraldab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) avaliku konkursi, millega leitakse toetuse saajad, kel tuleb hiljemalt 2021. aasta 31. oktoobriks luua juurdepääsuvõrguga liitumise võimalus võimalikult paljudele valgel alal paiknevatele aadressidele. Ministri hinnangul ligi kümnele tuhandele aadressile, mis praegu 2018. aastal alustatud projektist välja jäävad," märkis Siem.

Kõigest aastane tööde teostamise tähtaeg tähendab, et 12 kuu jooksul tuleb valguskaabli vedajatel saavutada nii kokkulepped maaomanikega, valmis saada ehitusprojektid, kopp maasse lüüa kui kaabel vedada.

Eelnõu alg- ja lõppversioonis on sisse tulnud veel üks oluline erinevus. Kui algselt nägi määrus ette, et rajada tuleb passiivvõrk, ehk kõigil sideettevõtjatel peab olema võrdsetel tingimustel olema võimalik rajatavale võrgule olema hulgimüügitasandi juurdepääs, siis nüüd on seda nõuet oluliselt pehmendatud.

Nimelt saab riigi raha kasutada ka aktiivvõrgu rajamiseks ehk asuda ise lõppklientidele teenuseid pakkuma.

Määrusesse on küll pandud nõue, et juhul kui toetuse saaja on toetust kasutades paigaldanud ka aktiivseadmed, siis peab toetuse saaja tagama juurdepääsu ka bitivooühendusele. Mida tähendab „bitivooühendus", seda aga määruses lahti seletatud ei ole ning Fortega konsulteerinud sideettevõtjad märkisid, et Eestis pole seda sellist lahendust ka kasutatud.

Levikom ei paku sideteenuseid valguskaabli vaid WIMAX-tehnoloogia abil üle õhu. Pole teada, kas WIMAX võimaldab luua passiivvõrku, kõll aga võimaldab seda valguskaabel.