Lendamise ABC: mis on hullem kui turbulents ja kus lennujänes peaks istuma?

 (10)
Lendamise ABC: mis on hullem kui turbulents ja kus lennujänes peaks istuma?
Piloodid teavad saladusiFoto: Ylle Tampere

Lendamisega on seotud hulk müüte, mille kummutamiseks tuleb appi paluda piloodid. Seekord saavad vastuse küsimused, kui ohtlik on turbulents, miks lennukid alla kukkuda võivad ning milline istekoht lennukis on “lennujänese” jaoks kõige turvalisem?

Turbulentsi talumine lennu ajal on lennukartliku inimese jaoks paras katsumus: süttib “kinnitage rihmad” tuli ning kapten või mõni meeskonnaliige palub kõigil jääda rahulikult kohale ja hoolitseda selle eest, et tuline kohv sülle ei kukuks, sest võib esineda raputamist.

Tõusvad õhuvoolud ja tuulenihe

Rohkem kui turbulents teevad pilootidele muret tõusvad õhuvoolud. Pensionil piloot ja turvalisuse ekspert John Nance ütleb, et kui lennuk lendab suurde tõusva õhu voolu, mida võib öösel radarilt näha, siis on see justkui hiiglasliku lamava politseiniku otsa sõitmine kiirusega 805 kilomeetrit tunnis.

Piloot Pat Smith’ile tundub kummastav, et nii paljud inimesed muretsevad turbulentsi pärast. Sest on võimatu, et turbulents põhjustaks näiteks kokkupõrke teise lennukiga.

Piloot Peep Lauk tõdeb, et Euroopas lennates on suurimad ohud lennukite turvalisusele tuulenihe, (ik. wind shear), äikesetorm, tornaadod ja tugev jäätumine.

Seotud lood:

Tuule suuna ja kiiruse muutus ruumis ehk tuulenihe on üks ohtlikumaid tuule muutuse nähtusi. Toimub kõikides kõrgustes. Tuulenihe on lokaalne nähtus ning esinemise põhjuseks on sageli antud koha geograafiline eripära. (Allikas: lennuilm.ee)

Tugeva tuulenihke tekitajaks on näiteks lagunev äikesepilv. Laskuv õhuvool, mis tekitab maapinna läheduses erineva suuna ja tugevusega tuule, võib omakorda õhusõiduki viia varisemisse ja tõstejõu kaotusse.

Ka võib tugevas äikesepilves esineda lisaks turbulentsile rahet ja jäätumist. Turbulents otseselt lennukitiibasid murda ei suuda, kuid võib viia lennuki juhitamatusse olukorda. Väga tugev vihm aga võib mootorid “kustutada” ehk mootorid lakkavad töötamast.

Lindudega kokkupõrkeid esineb rohkem maandumisel, sest sel ajal töötavad mootorid vaiksemalt. Samas on lennuki vigastused siis väiksemad. Lennuki stardil on kokkupõrke oht küll suurem, kuid tugevam müra peletab linnud juba kaugelt ära.

Seda, kuhu lennujänes peaks istuma, loe SIIT