Ülilühikeste infrapunavalguse sähvatuste abil keevitava Heriot-Watti lasersüsteemi abil suudeti keevitada kvartsi, borosilikaatklaasi ning isegi safiiri. Ka katses rakendatud metallide hulk oli suur - alumiinium, titaan ning roostevaba teras sobivad antud meetodi abil keevitamiseks ideaalselt.

"Traditsiooniliselt on olnud väga keeruline omavahel kokku keevitada erinevaid materjale, näiteks metalli ja klaasi, kuna neil on erinevad termaalsed omadused - kõrged temperatuurid ning erinevad paisumistegurid toovad enamasti kaasa klaasi purunemise," selgitas katsed läbi viinud Heriot-Watti Ülikooli alla kuuluva EPSRC keskuse juht Duncan Hand.

Handi sõnul kasutatakse hetkel selliste liitekohtade puhul tänapäevastes tootmistes pigem adhesiive, kleepuvaid materjale, mis aineid seovad. Neid aga on keeruline pindadele kanda - need on määrivad ning kaotavad aja jooksul oma sidumisvõime. Nii pakubki nende keevitussüsteem adhesiividele suurepärast alternatiivi.

Keevitamiseks kasutatav lasersüsteem põhineb kõigest paar pikosekundit (üks pikosekund = 1/ 1 000 000 000 000 sekundit) kestvatel valgussähvatustel, mis suudavad liitekohas väga väiksel alal tekitada mikroplasma, mis ained kokku seob. "Me katsetasime keevituste vastupidavust -50 ja 90 kraadi juures ning mõlemal juhul jäid need püsima. Seega, võib öelda, et need peavad vastu ka karmides tingimustes," ütles Hand.