Kui palju makstaks vanametalli kokkuostus New Yorgis asuva Vabadussamba eest?

Tehnikaportaal Popular Mechanics vahendab 911 Metallurgisti koostatud tabelit, milles kümme märkimisväärset monumenti kokkuostuhinna seisukohast ette on võetud.

Nagu selgub, on Vabadussamba ehitusel kasutatud 31 tonni vaske ja 125 tonni terast. Ent siin on mõeldud USA-s käibelolevaid tonne ja see mõõtühik ehk lühike tonn on meie omast pisut erinev, koosnedes mitte 1000 kilogrammist, vaid 2000 naelast. See tähendab, et lühike tonn on 907 kilogrammi.

Meie tonnidesse panduna on Vabadussamba ehitusel kasutatud 28 tonni vaske ja 113 tonni terast. Sellise metallikoguse hinnana nimetab 911 Metallurgist 227 610 dollarit ehk 195 000 eurot. Ei saa muidugi välistada tariifide erinevust Eestis ja USA-s - näiteks Tehnomarketi kokkuostuhindade järgi tuleks Vabadussamba hinnaks umbes 183 000 eurot - aga selleks tuleks sammas esmalt Eestisse tarida, et siin maha müüa.

Kordades soliidsem summa on võimalik kasseerida Indiasse ehitatava Ühtsusesamba eest. Tõsi, enne vanametalliks lammutamist tuleb esmalt oodata, kuni see järgmisel aastal valmis saab. Valminuna on see Gujarati rajatav kuju maailma kõrgeim monument, mille ehituseks pruugitakse 5400 tonni terast ja 22 700 tonni pronksi. Selle metallikoguse eest võiks kokku kasseerida üle 192 miljoni dollari ehk 165 miljoni euro. Aluseks on võetud, et pronks koosneb 88% ulatuses vasest ja 12% tinast.

911 Metallurgisti tabelis on teisel kohal 1180 tonni kaaluv pronksist väejuht-sõjajumal Guan Yu monument, mis asub Hiinas. Selle eest oleks võimalik saada 8,5 miljonit eurot.

Teisi hindu ja metallikoguseid võib näha siin leiduvast graafikust. Kopenhaageni kuulsa Väikese Merineitsi eest saaks 1275 eurot ja kui keegi tassiks kokkuostu Brüsseli Pissiva Poisi, antaks selle eest kusagil 123 eurot.

Selle kohta, kui palju kaalub 4,5 meetri kõrgune pronksist ingel Russalka monumendil või missugune on Viljandis asuva Laidoneri ratsamonumendi kogumass, paraku kuigi lihtne infot leida polnud.