Klemmid pähe ja tulevikku? Elon Muski vastne ettevõte Neuralink hakkab ajusid ja arvuteid ühendama
Nagu Ars Technica märgib, on Neuralingi puhul lausa nimigi viide šoti ulmekirjaniku Iain M. Banksi raamatusarjale, milles kirjeldatakse utoopilist kosmosetsivilisatsiooni nimega Kultuur. Neis raamatuis kirjeldatakse niinimetatud närvikudumit (inglise keeles neural lace). Raamatutegelased kasvatavad selle poolorgaanilise võrgu enda ajukoorele ja suhtlevad sellel abil üle juhtmeta võrguühenduse tehisintellektiga ja loovad ühtlasi oma mõistusest ja teadvusest varuversioone.
Banksi ulmes tähendab närvikudum, et inimene saavutab põhimõtteliselt surematuse. Kui saabub füüsiline surm, on võimalik arvutitesse salvestatud teadvuslik isiksus mõnesse uude kehasse istutada.
Musk veel seda siiski ei soovi. Ta on küll öelnud avalikult, et sooviks mõtteid üles ja alla laadida (näiteks kurja tehisintellekti vastu võitlemiseks). Neuralinki puhul näeb ta pigem, et inimestesse oleksid siiratud elektroodid, mille abil oleks võimalik epilepsia ja depressiooniga võidelda.
Wall Streert Journal kirjutab, et ettevõte oleks tõenäoliselt tervenisti Muski või Founders Fundi poolt rahastatud. Kolm inimest on juba värvatud: need on elektroodidespetsialist Vanessa Tolosa Lawrence Livermore`i rahvuslikus laboratooriumist, California ülikooli professor Philip Sabes (tema valdkonnaks on uurimine, kuidas aju liikumist kontrollib) ja professor Timothy Gardner Bostoni ülikoolist, kes on uurinud vintide laulu nende ajju elektroode siirates.
Aju ja arvutite ühendustöö ei alga siiski tühja koha pealt. Teadvuse ja raali vaheline toimiv suhtlustehnoloogia on juba enam kui kümme aastat vana, kui võtta näiteks BrainGate - see on aju siirikusüsteem, mis võimaldab inimestel, kes ei ole suuda jäsemeid liigutada, nende soovid ja käsklused arvutile edasi anda, mis siis vastavalt käitub.
