Kuid kuidas plaanib ikkagi sellise suure eesmärgini jõuda firma, mille ainus avalikkustatud toode on rakendus, mis tehisintellekti abil manga-stiilis koomikseid värvib? Vastus on lihtne: ettevõttel on tagataskus salajased diilid autotootja Toyotaga ja tööstusseadmeid ja -roboteid tootva Fanuciga.

Just seotus Jaapani tööstuse lipulaevadega on paljude asjatundjate arvates Preferred Networksi (potentsiaalse) edu aluseks. Kui mõnedes suurtes majandusharudes nagu autotööstuses (isesõitvad autod) või IT-tööstuses (Facebooki ja Google'i "suured andmehulgad") on tehisintellekti revolutsioon juba teataval määral alanud, siis tootvas tööstuses seda veel juhtunud ei ole.

Jaapani ettevõtete tööstuslik võimsus koostöös Preferred Networksi õppimisalgoritmide tööga loob selle revolutsiooni tegemiseks hea põhja. Eriti arvestades, et Jaapani turg on ka teiste tehisintellektiga tegelevate gigantide poolt võrdlemisi puutumata.

Masinad õpetavad ennast ise

Kogu idee seisneb selles, et masinad suudavad teineteist ise õpetada. Olles ühe masina juba välja õpetanud, suudab see jagada oma teadmisi teise masinaga. Kogu süsteemi demonstreeriti esimest korda 2016. aastal, Las Vegase tarbeelektroonika messil.

Demonstratsioon seisnes selles, et umbes kuus väikest Toyota Priust lasti takistusrajale. Kui alguses suutsid autod vaevu liikuda ilma kokkupõrkeid tegemata, siis pärast kaht tundi katsetamist ja seeläbi õppimist, sõitsid autod juba nagu rooli taga oleks istunud professionaalsed juhid. Seejuures ei olnud ükski programmeerija autodele juhiseid kirjutanud. Autod õppisid iseseisvalt ning jagasid õpitut üle võrgu teiste autodega, luues midagi inimeste kollektiivse teadvuse sarnast.

Järgmine demonstratsioon hõlmas juba tõstukroboteid: sellise roboti programeerimine nii, et ta võtaks kastist välja just õigeid asju, võib võtta iniminseneril mitmeid päevi. Nishikawa ja Okanohara tõestasid aga, et masinad võiksid seda täiesti iseseisvalt õppida. Nende testis suutsid kaheksa masinat iseseisvalt õppides ja omavahel kogemusi vahetades tunni aja jooksul vajaliku oskuse meisterlikult omandada. Kui omavahel ühendatud roboteid oleks rohkem, oleks õppimine samuti eksponentsiaalselt kiirem.

"Hea masinisti välja õpetamine võtab kümme aastat ja tema õpitut pole võimalik alla laadida," ütles Fanuci juhatuse esimees, Yoshiharu Inaba. "Kuid kui õpetada välja robotist spetsialist, on võimalik teda lõpmatult paljundada."

Nishikawa ja Okanohara lubasid, et veel selle aasta jooksul tulevad nad välja uue avaliku tootega lisaks praegusele koomiksivärvimisrakendusele. Toote ilmumine on ka ainus asi, mis selle kohta hetkel teada on.