INTERVJUU | Elektrilevi internetiprojekt – kui palju valguskaablist läheb õhku ja kui palju maa alla?
Elektrilevi suurim eelis erasektori konkurentide ees on see, et tal on tasuta kasutada mööda poste jooksvad õhuliinid, mida mööda saab vedada ka netikaablit. Kuid kui tulevikku vaatav on see lähtudes teadmisest, kui palju tormidest tingitud rikkeid tuleb ette õhuliinidel? Uurisime seisu Elektrilevi uute teenuste projektijuhilt Mait Rahilt.
Elektrilevil on nüüd valguskaabli vedamise aastane kogemus - kui suur osa sellest on paigas mööda õhuliine ja kui palju maa all?
Ajalooliselt on jaotus olnud ligikaudu 210/10 kilomeetrit õhukaabli kasuks. Praegu ehitamisel olevas sideprojektis on jaotus umbes 260/31. Edaspidi maakaabli osakaal järjest suureneb ja ennustatav maakaabli osakaal sides jõuab 2023. aastaks 40 protsendi juurde.
Millised on olnud tegelik investeering tulevikuvõrgu rajamisel õhuliinina meetri kohta võrreldes algse plaaniga?
Üldiselt on realiseeritud investeeringukulu vastanud selle, mis on planeeritud. Loomulikult esinevad kõikumised erinevate objektide/piirkondade lõikes.
Milline on õhuliini ja maasse rajatava taristute võrdlus, arvestades nii investeeringuks kuluvat summat kui ka hoolduskulu eluea - ehk 50 aasta - jooksul. Võttes arvesse äiteks ka teada-tuntud õhutrasside rikete sagedast arvu.
Alustades küsimuse teisest osast, siis hooldus ja rikkekulud on maakaabli puhul madalamad ja seetõttu maakaabli eelis mõistetav. Õhukaabli tegelikud rikkekulud on seni olnud aga oluliselt madalamad võrreldes sellega, millega esialgu arvestasime. Suuremate üldistuste tegemiseks on välja ehitatud mahud veel suhteliselt väikesed ja ajalugu lühike.
Investeeringu kulu võrdlemisest rääkides sõltub suuresti, kui palju ja kus ehitada. Seal, kus on olemas õhukaabli elektrivõrk, on selle kasutamine selgelt mõistlikum. Samas, seal kus maakasutus on vabam ja kaevamisega kaasnev administratiivkulu madal, võib meetri suhteline hinnavahe olla väga väike.
Kas see on raudne reegel, et kui kuskile rajatakse elektri jaotusvõrgu tarvis maa-aluseid trasse või on need trassid mingi adressaadini juba olemas, siis veetakse või tõstetakse ümber alati ka valguskaabel mööda maa-alust kõri?
Jah, seal kus oleme planeerinud sidevõrgu rajamist ja toimub elektri jaotusvõrgu ehitus, paigaldatakse ka sidekaabel või reservtoru, mida saab side jaoks kasutada. Kui toimub õhukaabli maa alla viimine, siis loomulikult tõstetakse ringi ka side kaabel, poste ainult side jaoks ei jäeta.
Kas pooldaksite lähenemist vaadata investeeringute meede täielikult ümber ja kaotada ära ajend, mis sunnib tööde teostajat paigaldama 70 protsenti postidele ja 30 protsenti maasse. Varem või hiljem viiakse niikuinii kõik maa alla - kas poleks mõistlik ja jätkusuutlik vedada vähem, aga kohe kõik maa alla?
Meede ei kirjuta ette kuidas kaablit paigaldada. Valik tuleneb ikkagi sellest, mis on soovitud eesmärgi saavutamiseks mõistlik. Jah, maakaabli osakaal elektrivõrgus suureneb, aga see ei toimu samas tempos, millega ehitame sidevõrku. Seal, kus võimalik, me plaanid ühtlustame ja mõnes kohas lükkamegi side ehitust edasi või toome varasemaks seetõttu, et samas kohas toimub elektrivõrgu muudatus.
Teiseks on maakaabli ehituse puhul oluline ajafaktor. Maakaabli lahenduse realiseerimine võtab oluliselt kauem aega, ja mitte ehitus, vaid eelnev haldusprotsess. Maakaabli rajamisel kaasneb oluline halduskoormus aja- ja rahakuluna maakasutusõiguse seadmisel. See on protsess, mis võtab väga kaua aega ja on üsnagi prognoosimatu.
Siin aitaks palju kaasa kui kasutusõiguste seadmine oleks kiirem ja lihtsam. Praegu on see oluline kaalutluskoht, mis annab valikutes eelise õhuliinile.
Kas pooldate seda, et valitsuse käivitatud uus internetitoetuse meede - 15 miljonit - peaks olema toetus ainult sideoperaatorineutraalsete liitumiste tarvis?
Jah, meie eelistus on igal juhul toetada operaatorineutraalse võrgu laiendamist. Selline võrk annab suurema hulga kasutajate jaoks võimaluse valida konkureerivate pakkumiste vahel ning avatud konkurents on lõppkasutajate jaoks kindlasti hea.
Te loote liitumisvõimaluse ainult klientidele, kes on selleks edastanud kirjaliku sooviavalduse. Seni tehtud tööde statistika näitab, et ligi 9000 inimesest, kelleni kaabel on veetud, on 7200 neid, kes pole ikkagi kliendiks hakanud - miks on see nii, kas nad peavad teile ikkagi maksma midagi - vähemalt liitumistasu või ka renti?
Elektrilevi ei ehita võrku ainult sooviavalduse esitajatele. Ala ehitamisel saavad liitumise võimaluse ka need aadressid, mille puhul ei ole sooviavaldust esitatud, kuid millele on tehniliselt võimalik liitumine teha.
Võrgu valmides pakutakse kõigile liitumise võimaluse saanud aadressidele samadel tingimustel liitumist. Üle 95% nendest, kes on sooviavalduse esitanud, reaalselt ka liituvad, kui ehitus on valmis.
