Hool OÜ kaubandusseadmete juht: tehisintellekt ja personaalsed hinnad on kaubanduse tulevik

„No tere, kodupood,” pomiseb Ats kaamerale, kuigi teab, et on juba näo järgi püsikliendina tuvastatud. „Jah, olen nõus,” vastab ta poe nutirakenduse päringule ning annab loa selle kaupluse siseruumides oma asukohta jälgida – nüüd „jooksevad” personaalsed hinnad poe digisiltidel temaga kaasa. Las aga kõrvaltvaatajad kadestavad soodsat hinda – lojaalsus tasub end ära.

Soovitud kaubad lähevad otse seljakotti, sest kaamerad ning poe serverites olev tehisintellekt registreerib iga liigutuse. Väljudes peab vaid noogutama, andes märku, et oled nõus ekraanil oleva summa tasumisega oma pangakontolt. Lihtne!

Nii kirjeldab Hool OÜ juht Alar Pallon Atsi võimalikku ostlemist tulevikupoes.

Kassaseadmete messil Düsseldorfis esitles USA firma AiFI oma ulmelist tehnoloogiat, mis osutus sedavõrd populaarseks, et huviliste juurdepääsu tuli lindiga piirata. Kannatlikkus tasus end ära ja nii saime võimaluse pisut tulevikku piiluda. AiFi oli kohale toonud väikese demopoe, millele nad on oma terviklahenduse juurutanud. Selline väikepoelahendus peaks olema n-ö valmis karbitoode, mille klient saab oma poes kohe kasutusele võtta. Püüdsime süsteemi ka pisut lollitada, tõstes sama kaaluga tooteid riiulite vahel ringi. Seepeale jooksis juhttarkvara meie silme all kokku – uus asi, ikka juhtub.

Oli tunda vanakooli tootjate õigustatud ärevust – pagan, kui nad oma lahendusega massidesse jõuavad, kaob vajadus enamiku tavaliste kassaseadmete järele sootuks.

Amazon Go avas sel kuul New Yorgis oma viienda iseteeninduspoe. Kahe aastaga loodab Amazon avada 3000 kassiirideta poodi. Tasumine on lahendatud personaalse QR-koodi abil, mis tuleb kliendi identifitseerimiseks skannida poe äppi ja ostetud kaubad lähevad kliendi Amazoni arvele. Just Walk Out tehnoloogia koos tehisintellektiga on massiliseks levikuks siiski veel liialt kallis, nii et kassaseadmete utiliseerimisega võib veel pisut oodata.

Eestis kulutulena leviv iseteenindus- ja nutikassandus on vaid vaheetapp üleminekul tehisintellektile. See-eest e-paberile (ka värvilisele ning painduvale) rajatud digitaalsed hinnasiltide süsteemid on kohal, et jääda. Ühe e-paberil hinnasildi hind on juba sedavõrd langenud, et ka suurem selvepood jõuaks oma 10–20 tuhat pabersilti nendega asendada.

Paradigma muutuse jaekaubanduses tooks aga personaalse hinnastamise võimalus, kus poleks vaid kahte hinnaklassi – tavahind ja soodushind, vaid igal kliendil oleks personaalne hind – vastavalt tema tekitatud käibele. Antud idee käisime välja aastaid tagasi „Ajujahi” saates, aga elektroonika disain ja tootmine Eestis osutus sel ajal vastava taristu puudumise tõttu koopamehe Hyperloopi arenguplaaniks.

Uus plaan on tellida riistvarakomponendid välismaa tootjatelt, arendada kohapeal tarkvara ja komplekteerida süsteem siin tervikuks.

Personaalsete hindade plussid on ilmsed: igal kundel on oma hind, kaob ostuturism, sest kodupood on soodsaim ning seotus majandustarkvaraga välistab hinnaerinevused kassa ja lettide vahel. Hüvasti, ühekordselt kasutatavad paberetiketid ja nende trükkimisele-paigaldamisele minev aeg ning kulu. Plaan susiseb, näis, kui kaugele jõuame – kel huvi ja oskusi, on Hool OÜ arendusmeeskonda oodatud.

Hoiame tulevikutehnoloogiatel silma peal ja soovime ka ise nende arendusse panustada.

Lähiajal kaovad kauplustest ilmselt paljud senised harjumuspärased kassaseadmed. Tööjõu kallinemine tingib saaliteenindajate asendamise infokioskitega. Tavaline ribakood, mida kauplustes senini laialdaselt kasutatakse, asendatakse enam infot mahutavate ja veaparanduse tehnoloogiat sisaldavate 2D-koodidega ning senised triipkoodilugejad vahetatakse välja 2D-skannerite vastu. Sularahaarvelduste vähenemine kaotab vajaduse eurodetektorite ja mündilugejate järele.

Magnetkaardilugejad on jäänud vaid üksikutesse kettidesse, kuna kliendikaarte seotakse pangakaardi või ID-kaardiga. Järgmine loogiline samm oleks biomeetriline isikutuvastus. Näiteks on näotuvastus jõudmas sellise usaldusväärsuse tasemeni, mille toel võib kaduda vajadus seniste isikutuvastuse meetodite või plastkaartide järele.

Kliendinäidikud on asendumas kliendiekraanide ja kliendimonitoridega, mis annavad oluliselt parema ülevaate tehingutest. Kassamonitoridena võetakse kasutusele puuteekraanid, mis võivad müügiprotsessi mugavdada ja kiirendada.

Kassades kasutatavad lauaarvutid asendatakse kõik-ühes-kassasüsteemidega, kus ühte seadmesse on mahutatud nii arvuti, puuteekraan, erinevad kassatarvikud kui ka kassasahtel. Selle puuduseks on paindumatus komponentide vahetamisel.

Samuti liigume paberivaba majandamise suunas – pabertšeki trükkimise kohustuse kadumine vähendab vajadust tšekiprinterite järele. Tšeki saab saata ka digitaalselt otse vastaspoole majandustarkvarale ning väikeste RFID-kiipide kasutamine võib säästa etikettide kulu, kahandades nõudlust etiketiprinterite järele.

Kioskites ja väikepoodides võib kohata veel ka vanakooli kassaaparaate, kuid endiselt on töökindlaim kassaseade arvelaud.

Uued tehnilised abivahendid aitavad säästa rutiinsetele tegevustele kuluvat aega ja vältida inimlikke eksimusi. Elame huvitaval ajal!

Kel huvi, saab tutvuda kassaseadmete valikuga meie lehel hool.ee.