Euroopa häirekeskused hädas: väljakutseid tegevad seadmed külvavad segadust

 (17)
Hädaabi
HädaabinumberFoto: Andres Putting

Tehnoloogiline areng on kaasa toonud olukorra, kus ka hädaabiteenuste poole pöördumine on inimestel tehnika abil üha lihtsam. Euroopa hädaabinumbrite ühenduse pöördumine viitab, et see võib ka probleem olla.

Nimelt kutsuti 2. detsembril tehtud pöördumises üles suuremale koostööle tehnoloogiaettevõtetega, kuna tootjad valmistavad liialt palju uusi seadmeid, mis kõik häirekeskustega ühendust tahavad võtta.

"Tihtilugu ei ole häirekeskused teadlikud sellest, et jälle on turule tulnud uus seade, mis on võimeline saatma hädaabiteateid või pole häirekeskused üldse suutelised vastu võtma sellistest seadmetest saadetud hädaabiteateid. See võib seadme kasutaja panna ohtlikkuse olukorda, sest sel viisil saadetud hädaabiteade ei jõuagi mitte kuhugi ning inimene jääb abita," kirjeldas olukorra tõsidust Eesti poolt pöördumisele alla kirjutanud Siseministeeriumi nõunik Kaili Tamm.

Näiteks nutikõlarid, mis mujal maailmas väga populaarsed on, meil aga sellist populaarsust saavutanud ei ole. Sellele vaatamata on ka meie häirekeskusel võimekus vastu võtta väljakutseid väga erinevatelt seadmetelt ning lähitulevikus on plaan veel uusigi häirekeskusesse pöördumise viise tutvustada.

Häirekeskuse koostöö korraldamise talituse juhataja Juta Urbalu selgitab, et valdavalt võetakse Eestis siiski veel pöördumisi vastu kõnede näol, kuid kuulmis- ja kõnepuudega inimestele on kasutusel ka teenus, kus häda korral saab häirekeskuse numbrile saata sõnumi. "Lisaks sellele tulevad Häirekeskusel täna sõidukitest e-call (automaatne hädaabisüsteem -toim) teated ja automaatsed tulekahjusignalisatsioonide alarmid. Lähiajal on plaanis videokõnedele vastuvõtmise esimese prototüübi testimine ja arutelude tasemel on olnud ka chatimise võimalus," ütles Urbalu.

Seotud lood:

Tegelikult saab hädaabiteenustesse pöörduda ka nutiseadme abiga, näiteks on selline võimalus Apple'i nutikellaga. "Apple Watchid näiteks võtavad ka täna Eesti Häirekeskusega ühendust ja käituvad sel juhul nii nagu tavalised kõned hädaabinumbrile ja loevad Häirekeskuse päästekorraldajale ette omaniku koordinaadid," sõnas Urbalu. Tema sõnul üritatakse sellise kõne puhul alati saada kontakti seadme omanikuga, et aru saada, kas tal on päriselt abi vaja. Kui kontakti saada ei õnnestu, saadetakse koordinaatidele abiandjad, kes uurivad, mis juhtus.

Urbalu rõhutab, et kuigi nii mõnedki ise hädaabisse pöörduvad seadmed on juba valmis, on väga oluline, et tulevaste abi kutsuvate seadmete arendamine toimuks häirekeskustega koostöös. "Nii saab olla kindel, et see funktsionaalsus ka toimib ja hädaolukorras saab näiteks teadvuseta nutikella omanik siiski abi. See on ka põhjus, miks Euroopa hädaabinumbreid koondav EENA ühendus selle pöördumise koostas," selgitas ta.